Meistrikursustest

Sel nädalal toimuvad Elleri muusikakoolis järjekordsed professor Eva Märtsoni (Hannoveri Muusikaülikool!) meistrikursused. Šlikerdasin ennast ka sisse, kuigi ei ole ametlikult ei Elleri ega EMA õpilane. Minu suur juht ja õpetaja Tiiu Levald räägib mulle ju kogu aeg rinnaga tee murdmise vajalikkusest - no näete nüüd, kuhu ma sellega välja olen jõudnud :)

Aga hoolimata kõigist julge hundi rinna kohta käivatest legendidest - kui hirmus oli eilne ettelaulmine! Ma pole enam ammu klassikaga esinenud, pealegi veel publikule, mis koosneb enamuses oma ala tegijatest... Nii ma lollike maadlesin jälle vana tuttava makaronjalgsusega (vahel annaks endale ausalt peksa, kui saaks ja teaks, et kasu oleks... ).

Muidu on tore, täna käisin teisi kuulamas ja homme on mul endal tund.

Mul on oma eesmärk nende kursustega seoses. Mitte tingimata ilusamini laulma õppida - seda ma ju üritan nagunii krampideni :) - vaid õppida julgema teiste inimeste ees vigu teha. Minusugusel perfektsionistil on sellega meeletud raskused. Mul on alati probleem kasvõi oma repertuaari harjutamisega, kui keegi on kodus. Meistrikursused tähendavad aga põhimõtteliselt avatud laulutunde, kus sinu katsetusi ja eksimusi kuulab saalitäis rahvast... Ja nagu keegi tark onu või tädi kunagi ütles: areng toimubki alati seal, kus inimesed teevad vigu.