Ravimtaimed ja soome saun

Veel mõned sajandid tagasi oleks mind ilmselt oodanud külanõia karjäär. Mul on nimelt kõigutamatu usk sellesse, et Jumal on ravimtaimede näol loonud abi iga haiguse vastu. Eile lisandus minu isiklikku "hookus-pookuste" nimistusse (sedasi kutsus mu vanaema igasuguseid alternatiivseid ravivorme) lõplikult ja raudselt ka korralik saun.

Nimelt tõi esimene tõsine talvetorm mulle ka tõsise haiguse kaela. Vaevlesin terve eilse päeva iivelduse ja külmavärinate käes ning lisaks tabas mind kõigi lauljate õudusunenägu - kähin ja klomp päris all kurgus, häälepaelte juures. See ennustab minu puhul alati vähemalt nädalat lärbuski-staatust. (Neile, kes pole Pratchettit lugenud - lärbuskid on vareste sugulased, aga neid sugulussidemeid eitaksid hea meelega ka varesed ise. Lärbuskid on nimelt maailma kõige koledamad linnud ja teevad väga jubedat häält :)) Kuna ma teadsin, et mul on järgmine päev laulutund, olin endast päris väljas. Jõin meeletutes kogustes nõmmeliivateed ja siis läksin sauna. Veetsin seal ikka tunde eukalüptiõlise veega leili visates. Raul pidi mu lõpuks välja talutama, sest pilt läks eest ära ja ma kogesin tõelist Frodo-elamust - nägin tükk aega oma silme ees suurt tulerõngast, ainult et miskipärast mitte punakaskuldset, vaid ererohelist. Siis ma magasin sisuliselt täna lõunani... Ja ärkasin täiesti tervena!!! Läksin ja tegin ühe oma parimatest laulutundidest, hääl oli briljantselt korras. Oma varasemate teadmiste ja kogemuste põhjal ma ei usuks, et selline asi võimalik on...

Nüüd olen muidugi surmväsinud, aga väga tänulik Jumalale sellise ime eest... Ja soovitan kõigile: minge sauna!