Iseenesest mõistetavatest asjadest

Ma olen surmväsinud sellest, et inimesed minult vaikimisi midagi eeldavad. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele EI OLE ma veel mõtetelugemise üllast kunsti omandanud. Mind ei taba ka kell pool viis hommikul unes prohvetlik nägemus selle kohta, et üks mu pereliige roomab allkorrusel äkitselt haigestununa mööda kööki ringi ja valmistab süüa, ise südames soovides, et seda teeksin hoopis mina. Veel enam, ma olen nii naiivne, et sageli ma usaldan lausete sõna-sõnalist tähendust ega leia sealt peidetud sõnumit, mis tähendab täpselt vastupidist...

Elutõde, mille iga inimene võiks selgeks õppida, on järgmine: maailmas on VÄGA VÄHE asju, mis on kõigile iseenesest ja üheselt mõistetavad!!! Mind hämmastab, kui paljud seda ei tea ja sellega ei arvesta... Ja kui vähe kasutatakse kõnelemisoskust oluliste asjade väljaütlemiseks...