Imeilus reede 13

Ei mingit ebausku - täna oli ilus päev.

Sajandi ime on sündinud - läksin Tallinnasse ja päike paistis! Oma seniste kogemuste põhjal olen ikka arvanud, et seal sajab konstantselt vihma, lund või midagi veel hullemat. Aga näe, ei olegi nii. Võib-olla tahtis mu võimalik tulevane kodulinn minuga pisut sõbralikumaid suhteid sisse seada. Inimesed olid ka kuidagi viisakamad ja isegi naeratasid mulle :) Aga võib-olla mul oli lihtsalt endal hea tuju.

Muusikaakadeemias jõllitasin tükk aega enda poolt kirjutatud rida külaliste registreerimislehel - midagi oleks nagu valesti... Kui ma lõpuks taipasin, punastasin ja valvuritädile ka asja ära seletasin, saime mõlemad südamest naerda. Nüüd, pool aastat abielus olnuna on siis esimene kord, mil ma eksin avalikult oma perekonnanimega... Aga harjumuse jõud on suur ja just selles majas vana nimi ilmselt nii käe sees, et...

Laulutund oli ränk, põhjalik ja üldiselt suurepärane - ainult et pikkade fraaside otsa ma suren ikka veel! Ma siin vahepeal kirjutasin sissekande Dessay "Vokaliisidest" ja siis kustutasin vihaga jälle maha, aga ega sellega valusat tõde varja - see, mida on võimalik inimhäälega teha, on nii super, ja see, mida mina praegu suudan, on nii mannetu, et vahepeal tuleb tõesti masendus kallale... Ent siiski - laulda on hea. Täna eriti. Mu õpetajal oli silmnähtavalt rõõm mind üle hulga aja näha ja minuga tegeleda. See maksab ka midagi.

Ah jaa, ma sain endale terve kilekotitäie Eesti parimat vokaalmuusikat :) See olevat minu tulevase noodikogu seeme, teatas Tiiu, kes selle helde kingituse tegi :)

Nüüd olen jälle kodus - suures osas tänu mp3-mängijale, mis aitab ka kõige pikemad ja igavamad bussisõidud üle elada. Ja sall, mida olen viimased päevad kudunud, sai bussis ka peaaegu valmis. R lõpetas just enda bändiproovi, nüüd oleme mõlemad suht kapsad, aga vähemalt õnnelikud kapsad :) Ja mul on nii palju põnevaid muusikamaterjale, mille kallal töötada, ja nii palju uusi ideid, mida kirja panna, et ma ei jõua homset päeva ära oodata....