Pimp My Ride!

Televisiooniajaloo totraim sari (vähemalt minu isiklikus arvestuses) on selgunud: võitjaks osutus MTV Pimp My Ride. Mitte et mul oleks midagi ilusate autode vastu ja tore, kui mõned inimesed need endale kingituseks saavad. Lihtsalt - ja palun võtta seda sõna-sõnalt: kui sa oled näinud selle sarja üht osa, oled näinud neid kõiki. Asi saab alguse sellest, et keegi Vaene, Aga Muidu Väga Hea Nooruk, Kes Sõidutab Alati Oma Haiget Vanaema Arsti Juurde, demonstreerib vaatajatele oma autot, mis on tõenäoliselt enne saadet teerulli alt ja soovitatavalt ka hakklihamasinast läbi aetud. Siis saabub kohale hea ingel aka Exzibit, kelle koputuse peale on õnneliku autoomaniku roll võimalikult loll välja näha ja kogu hingest OMG karjuda. Kallistustetormis vaevu ellu jäänuna toimetab E veel ime läbi koos püsiva romu (mis sageli enne töökotta jõudmist välja sureb, vaatamata autoomaniku jutule, et ta seda iga päev kasutab ja sellega ei tea kui palju kilomeetreid maha sõidab) oma meeskonna ette, kes omakorda sooritavad traditsioonilised silmadepööritamised ja ahastusoiged. Siis hakatakse arutama, mida autoga pihta hakata, ja reeglina ilmuvad mängu leegid keredekoratsioonina ning salongi jaoks maagiliste tähe- (ja numbri-) ühendite riimuv rida: CD, DVD, MP3... Igasugu teleka- ja arvutiekraane paigutatakse enam-vähem igale vabale pinnale auto sisemuses. Noh, kui ikka masin üldse ei sõida, siis moepärast nakitsetakse natuke kapoti all ka. Olles kogu selle kupatusega üks-kaks-kolm hakkama saanud, asuvad meie autogeeniused oma tippteose kallale: auto pakiruum tuleb muuta võimalikult Omanäoliseks ja Šefiks ehk teisisõnu täiesti kasutuskõlbmatuks. Viimases osas, mida ma nägin, paigaldati autoomanikust tüdrukule, kes õnnetuseks oli ennast tutvustades maininud oma taimetoidu- ja mahlalembust, pakiruumi terve hunnik mahlapresse ja miksereid ja uhke köögiviljariiul. Vau. Ma kujutan ette, kuidas see neiu hakkab nüüd endale kuskil parkimisplatsil tervislikku toitu valmistama. Teisel juhul sai noormees, kes kurtis oma kiire elu üle, pakiruumi lõõgastava elektrikamina. "Sorry, aga ma ei saa su kohvrit pagasnikusse panna, mul on seal kamin!" kõlab ausõna pratšetlikult. Mõelda vaid, enam pole vaja metsa lõket tegema sõita, vaid võtad kuskil nurga taga auto pagasiruumi lahti ja aina lõõgastud... Nojah, igatahes siis, kui kõik on lõpuks valmis, kutsutakse kohale auto omanik, kelle kohuseks on peale kunstiteost varjava katte eemaldamist jälle võimalikult loll välja näha ja veel kõvemini OMG karjuda. (Huvitav, mis siis saab, kui kellelegi nendest omanikest lõpptulemus ei meeldi? Saade kustutatakse ära ja auto pekstakse laiali?) Järgneb kohustuslik päheõpitud tänukõne ja tänavad ongi rikkamad ühe veidra sõiduriista võrra, millel, arvestades auto muutmata jäänud tehnilisi näitajaid ja eritellimusel valmistatud osade hinda, on potentsiaali peagi üheks eriti kalliks sõiduvõimetuks romuks muutuda. Ja see on kõik - kuni järgmise korrani. Elagu MTV!