Saage tuttavaks...

... see on meie uus pereliige :) (kes, tuleb kohe alguses ära mainida, ei alusta vist küll kunagi modellikarjääri - pildistada annab tema puhul tavaliselt ainult kaht hirmust pärani silma või tausta, kus kunagi oli kass...)

Meie ime läbi paranenud kiisu lubati niisiis teisipäeval tagasi koju. On teine küll põhimõtteliselt ainult üks karvatuust, kõik kondid võib pai tehes üle lugeda, aga tervis tuleb - söögiisu on meeletu ja mängulust juba samuti. Aga jube memmekas on ikka ka - me ei ole mitu ööd korralikult magada saanud, sest pimeduse saabudes läheb nutuks ja emme otsimiseks, ainult süleshoidmine ja pai aitavad. Loodan väga, et see on ainult kohanemisperioodil niimoodi; on armas loom küll, aga sellistel öödel mõtled paratamatult, et oleks volüüminupp kusagil... Muidu on ta juba peaaegu harjunud, ronib ise sülle ja täna pidas esimese täispika nurrukontserdi maha :) Heartbreaker ühesõnaga.

Nimede panemine aga ei ole endiselt minu ja R tugev külg. Me lihtsalt ei ole veel suutnud talle sobivat leida. R-l oli vahepeal kinnisidee anda talle oma stuudiotöö auks nimeks Midi (musical instrument digital interface :)), aga siis ühel ööl tema kisa peale vihastudes leidis, et too vääks ei väärivat nii austavat nimetust. Good riddance, ütlen ma selle peale :D Mina olen miskipärast täiesti fantaasiavaene; mõnikord sõiman teda Susaks, aga see ei ole ikka väärikas kassinimi. Otsingud jätkuvad.