Muust elust ka...

...et näiteks reedel on mul eriala eksam. Ja järgmisel nädalal siis solf ja harmoonia. Ma ei saa küll kuidagi väita, et ma nendeks valmis oleksin, aga ma olen praegu liiga väsinud, et sel teemal oma tavapärast nutulaulu esitada. Erialas on mul muide väga raske, aga väga ilus kava. Täiesti tahaks seda kunagi teile laulda, siis kui ma juba oskan...

Eurovisiooni jälgisin sel aastal poole silma ja ühe kõrvaga. Kuidas see Harry Potter asja kinni pani, minu mõistus ei võta. Aga minu mõistus ei võta viimasel ajal üldse väga paljusid asju, nii et see pole näitaja. Eesti laulu saatus oli mulle paraku juba sellest hetkest selge, kui ma seda poolfinaali laval nägin. Ainult professionaalse esitusega ei tee sellisel üritusel midagi ära; mingi eristav kiiks jäi sedapuhku puudu. Ning õige on iseenesest ka see, et pidevalt poolduvad Balkanimaad võiksid teha omaenda vahva lauluvõistluse ja seal üksteisele punkte anda.

Muide, midagi naljakat ka - meie seni tühjalt seisnud kõrvalkorterisse kolis muusikutest abielupaar :) Nüüd võib siis vaheldumisi kuulda, kuidas siin- ja sealpool seina erinevaid instrumente piinatakse :)