Halleluuja!!!

Lõpuks ometi on mul siia ka häid asju kirjutada. Neist kõige uskumatum on see, et ma sain eilse solfi kirjaliku eksami B. Ma kohe ei tea, mitu hüüumärki ma selle lause lõppu lisama peaksin! See tulemus ületas mitmekordselt mu kõige hullumeelsemadki lootused... Teiseks sain ma läbi tänahommikusest harmoonia eksamist. Sekventsi mängimisega klaveril panin, tõsi küll, üsna puusse, hinnati kasinaks, aga kuna mu meloodia harmoniseerimine oli sabaga A, siis tulemuseks jäi tugev D :) Nüüd on olulistest eksamitest jäänud veel solfi suuline neljapäeval ning kuigi enne õhtut hõisata ei tohi, usun, et päris nulliringi ma seal ei tee ja seega... Seega olen ma tõestanud, et olen vääriline muusikaakadeemia üliõpilane!!! Minu aasta täis loobumisi ja üleinimlikku pingutust on end ära tasunud...

Kolmas uskumatu uudis on see, et meie kiisulaps on paranemas. Ta oli vahepeal küll üsna mineku äärel, kuid nädalavahetusel toimus pööre ja eile kinnitas arst, et oht on möödas. Nüüd on ta veel nädal aega kosumas ja siis võime ta uuesti koju tuua... Ma ei julge küll veel päriselt hõisata, sest esiteks ei ole teada, kas tal pole äkki mingeid tüsistusi, ja teiseks ma ei kujuta ette, kuidas sellised läbielamised tema iseloomule on mõjunud, kuid...

Südamest suur aitäh teile kõigile, kes te olete mulle kaasa elanud ja minu eest palvetanud! Nagu näete, on olnud kasu... Kõndisin täna läbi kevadise vihmasaju kodu poole ja tundsin end üle hulga aja tõeliselt õnnelikuna. Muidugi - sessi põhiosa on veel ees ja puhkusest võib vaid unistada; ent siiski. Ma tunnen, nagu miski minus oleks taas elule ärganud. Ma olen võitnud enda jaoks ülisuured lahingud. Ma tunnen hetkel, et tahaksin kogu maailmale kalli teha... :)