Seks ja romantika

Kuna viimasel ajal on rõhuv enamus minu tuttavatest sookaaslastest täiesti pöördes "Seksi ja linna" filmiversioonist ja räägivad nostalgiast õhetades, kui lahe seriaal see oli - sealhulgas inimesed, kellest ma seda üldse uskunud ei oleks -, siis otsustasin ma täita tohutu lünga oma sotsiaalses hariduses ja seda sarja esimest korda vaatama hakata. Ma olen seda kunagi telest paar osa näinud ja nende põhjal tundus mulle, et ei ole minu teema. Seekord oma puhkuse alguses esimest hooaega ette võttes ma tõesti soovisin, et midagi oleks muutunud ja ma tunneks sedasama naiselikku elevust mida teised. Ei siiski - mingi vastav geen on mul puudu. Ma ei saa selle sarja fenomenist aru! Võimalik ka, et ajahetk on vale - kui "Seks ja linn" esimest korda välja tuli, siis oli see ilmselt oma temaatika ja avameelsuse poolest tõesti teerajaja ning teismeliste sex ed. Praegu aga on see minu jaoks piinlikupoolne lugu vananevatest naistest suures linnas, vürtsitatud keskpärase huumori ja mõne üksiku huvitava tähelepanekuga suhete vallas. Nii et kallikesed, ma vist ikka ei tule sedapuhku teiega koos kinno...

Film, mida ma hiljuti vaatasin ja mis mind siiani kummitab, on aga "Atonement". Ilus, kurb, südantlõhestav - ja kas ma mainisin, et ilus? Tõeline visuaalne poeesia. Ma olen täesti armunud Keira Knightley rollilahendusse (väga värskendav peale - ja mulle üldse ei meeldi seda öelda - "Kariibi mere piraatide" Elisabethi üheülbalisust) ning James McAvoy oli Robbie'na ületamatu. Tollel vihmasel pärastlõunal, kui ma seda vaatasin, näis mulle, et seal kujutatud tundeintensiivsus on mulle liig, et ma ei suuda seda kunagi enam uuesti vaadata, ent praegu ma juba tahaks veel...

Kusjuures ma ei tea, kas sel oli mingi alateadlik seos viimati mainitud linateosega või vajasin ma lihtsalt vaheldust, aga mul on nüüd pikkade punaste juuste asemel must poisipea :)