Külm!!!
Ma armastan ekstreemsusi, aga mitte siis, kui nad aknast sisse trügima hakkavad...
Eestit viimastel päevadel tabanud külmalaine on mind seni üsnagi õlgu kehitama pannud (egoist, nagu ma olen!), sest mina olen saanud rahulikult soojas toas istuda. Kurb oli küll eilse ärajäänud laulutunni pärast (Tallinnasse sõitmisega oleksin ma praeguses polaarkliimas oma häälele ainult kahju teinud) ja muidugi on ka kerge küüntenärimine olnud, et kas meie ameeriklane ikka suudab nii harjumatute ilmastikuoludega kohaneda ning Rauli Alatskivile ja tagasi transportida, kuid kokkuvõttes on siiani kõik kenasti sujunud.
Ja täna siis ärkasime tõelisesse külmkambrisse ning ilusad jäälilled, mis seni aknaid väljastpoolt katsid, olid täies ulatuses ka sissepoole kolinud. Teisisõnu - meie maja küttesüsteem kipub viimaks pakasele alla jääma - lihtsalt ei saa tube enam soojaks, aja ahju kuitahes palju sütt. Vesi kraanides ka mõtleb pikka aega, enne kui välja tuleb. Istun praegu arvuti taga suurde vatitekki mässituna ja üritan oma sõrmi kuidagi klaviatuuril töötama saada. Kohe pean hakkama üht lohepikka tööalast kirja kirjutama, nii et palju õnne mulle :) Ja ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui selline pakane lähipäevil jätkub... Peaks vist endale kiire evolutsiooni korras paksu karvkatte kasvatama.
Eestit viimastel päevadel tabanud külmalaine on mind seni üsnagi õlgu kehitama pannud (egoist, nagu ma olen!), sest mina olen saanud rahulikult soojas toas istuda. Kurb oli küll eilse ärajäänud laulutunni pärast (Tallinnasse sõitmisega oleksin ma praeguses polaarkliimas oma häälele ainult kahju teinud) ja muidugi on ka kerge küüntenärimine olnud, et kas meie ameeriklane ikka suudab nii harjumatute ilmastikuoludega kohaneda ning Rauli Alatskivile ja tagasi transportida, kuid kokkuvõttes on siiani kõik kenasti sujunud.
Ja täna siis ärkasime tõelisesse külmkambrisse ning ilusad jäälilled, mis seni aknaid väljastpoolt katsid, olid täies ulatuses ka sissepoole kolinud. Teisisõnu - meie maja küttesüsteem kipub viimaks pakasele alla jääma - lihtsalt ei saa tube enam soojaks, aja ahju kuitahes palju sütt. Vesi kraanides ka mõtleb pikka aega, enne kui välja tuleb. Istun praegu arvuti taga suurde vatitekki mässituna ja üritan oma sõrmi kuidagi klaviatuuril töötama saada. Kohe pean hakkama üht lohepikka tööalast kirja kirjutama, nii et palju õnne mulle :) Ja ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui selline pakane lähipäevil jätkub... Peaks vist endale kiire evolutsiooni korras paksu karvkatte kasvatama.
posted by Türgi Öö | 10:39 AM
4 Comments:
kiiret evolutsiooni ei ole olemas, see käib ikka läbi mitmete väljasuremiste. tugevamad jäävad ellu jmt...
Tjah. Ja kui seda tõde järgida, siis küllap me siiski oleme need tugevad - näe, üle elasime selle pakase :)
Ainult et nüüd liigituks juba mõnevõrra halbade üllatuste hulka see, kui ma ühel ilusal hommikul üleni karvasena ärkaksin...
Kokkuvõte - inimene siiski ei tea, mida ta tahab ja mis talle hea on :)
Mis ameeriklased teil seal on? Ma olen vist miskit jälle maha maganud.
:) meie Chrysler on ju ameeriklane - ja jätke naljad teemal, et ameerika autod -20 C juures välja surevad. Pigem olen ma siin jälle saanud sisimas jalalt jalale hüpata, sest mina olin see, kes kriitilisematel hetkedel üksi terve suguvõsa vastu võitles Chrysleri allesjätmise ja tervekstegemise nimel. Nüüd tuli ette situatsioon, et R isa Opel ei käivitunud pakasega teps, aga Chrysler pani kogu külmaperioodist läbi nagu sulavõist ;) :D
Postita kommentaar
<< Home