Esimene sügistorm

Käisime täna varahommikul R-ga Pirita rannas tormi kõrgpunkti imetlemas. Pime oli veel, seetõttu eriti pilte teha ei saanud, aga kogemus ise oli võimas. Kohati oli tõesti tunne, et kohe-kohe tõuseme lendu, ja lained põrutasid vahtu taevasse pritsides üle muuli.

Alljärgnev fotoseeria on aga sellest, kuidas me endale sõbra leidsime :) Partidel tundus nimelt tormiga suht lõbus olevat - tõenäoliselt kandsid lained palju toitu randa. Üks neist oli aga ilmselt kogenud, et kui tulevad mingid pikad veidrad kahejalgsed tüübid, siis nende käest on võimalik ilma mudas tuhnimata head-paremat välja nuruda, ja nii ta ujuski meile külje alla. Täiesti juhuslikult oli R-l natuke küpsist taskus ja part saigi oma hommikusöögi; ainuke jama oli selles, et tuul viis aeg-ajalt minema nii toidu kui pardi :D Keha kinnitatud, patseeris meie sõber uljalt lainetesse tagasi.