Raport nr. x

Mul oli eile esinemine osakonna kontserdil*, mis esimesele vasikale üsna mitteomaselt (ütleme - rummolikult) ei kippunudki päris aia taha, või kui, siis ainult esisõrgu pidi. Närvis olin natuke ülearu, ikkagi esimest korda oma õpingukaaslaste ees jne, pluss muidugi terve posu laulupedagooge hindamas, aga õnneks väga suuri vigu sisse ei tulnud. Just for a record: laulsin Purcelli "Fairest Isle'i" (mis minu meelest ei ole äge lugu) ja Marie laulu Donizetti "Rügemendi tütrest" (mis minu meelest on väga äge lugu, ehkki, nagu üks mu kursakaaslane väljendus, "jube kirves":)). Üldiselt oli tagasiside positiivne ja ma tahan varsti uuesti lavale, et juba veel kindlamalt ja vabamalt oma rida ajada.

Muidu on kah asjad järje peal (isegi õppemaks on makstud ja ma tõesti loodan, et sellega seoses mõningaid inimesi iga nurga peal õnnistusterahe tabab, nõnda nagu nad ära teeninud on...) ning järgmisel nädalal ootab mind midagi mitteametliku vaheaja taolist, st meil on projektinädal** ja regulaarset õppetööd ei toimu. On ainult eriala ja üks tsükliõppe aine ning muidugi lõputu kodutöö solfis, harmoonias ja klaveris; aga siiski peaks olema võimalik natuke rohkem magada ja puhata ja inimestega suhelda ja see kõlab viimase pooleteise kuu järel ütlemata toredasti... :)
___
* Me peame semestri jooksul laulma vähemalt ühel oma osakonna kontserdil ja käima vähemalt kaht neist kuulamas, et eriala eksamile pääseda.
** Projektinädal tähendab seda, et normaalsete instrumentidega inimesed, st pillimehed/-naised teevad nädal aega sümfooniaorkestrit ja puha, aga lauljad vaatavad enam-vähem ise, kuidas oma aega sisustada.