Õhtust võistlust oodates...

Öeldakse, et küürakat ja eurolaulusõltlast parandab ainult haud. Ei suutnud seegi kord vaatamata jätta - nagu oligi arvata. Jube palju inimesi on minu käest küsinud, et mis mina siis selle-aastastest eesti lugudest arvan, ja mõnele olen lubanud ka blogis nende kohta "arvustuse" teha. Nüüd on tegelikult vist juba vähe hilja seda lubadust täita, aga noh, just for the record... :)

1. "So Much to Say" - paraku peab nõustuma juba kusagil kõlanud väitega, et tegelikult pole Paradise Crew'l selle looga suurt midagi öelda. Ma mõtlesin seekord, et oleks vahelduseks hea inimene ja püüaks igas laulus midagi positiivset leida, nii et OK - tore, et on rokk ja tore, et Kristjanile sobib see stiil paremini kui muusikal (ehkki vokaal jäi sellest hoolimata nõrgaks; osalt ka viletsa helikeeramise tõttu, ent mitte ainult). Aga muidu... See laul leiaks ehk oma koha mõnel koolikomöödia soundtrack'il - noh, teate küll, lembehetked peale mingit ilgemat läbu, kus peakangelased teineteist leiavad ja käsikäes päikest otsima jooksevad. Praeguses kontekstis selline hale ja äbarik. Moduleeruvad refräänid ja bridge tekitavad pigem segadust kui aitavad loo arengule kaasa. Muide, õudselt kahju, et Eurovisioonil ei lubata pille otse mängida - võib-olla see päästaks midagi esituse loomulikkuse osas .
   
2. "Supreme Nature" - algab paljutõotavalt... ja esimese refrääniga on asi metsas ilmse kavatsusega sinna jäädagi. Sama nali mis kunagi "Tii'ga" - MIKS kaldumine mažoori??? Ning just siis, kui lugu rütmi poolest käima läheb, on see läbi. Muidu sobiks Roheliste lipulauluks. Positiivse poole pealt (püha taevas, kui raske on sellest puhteestlaslikust irisejaloomusest vabaneda) - ühel taustalauljatest oli tõeliselt ilusat rohelist värvi kleit. No ma ei tea.
3. "Veidi veel" - illustratsioon vanasõnale "iga kingsepp jäägu oma liistude juurde". Sattusin juhtumisi kuulma selle loo unplugged versiooni Terevisioonis. Väga ilus oli. Koit Toomet rokkimas kuulata-vaadata on aga umbes sama kui näha balletitantsijat sumomaadlusega tegelemas.
   
4. "Sunflowers" - no ei lähe meelest ära, mis Lõhmus ise oma loo kohta ütles - et ta olla seda pool tundi järjest oma raadiomakist kuulanud ja üldse polevat ära tüüdanud ning ta polevat märganudki, et enda laul. Väga õige - üks tõeliselt tõupuhas tapeet peabki niiviisi mõjuma :) Kummalisel kombel laulu sõnad mulle meeldivad. Meeldib ka Laura malbe ja pisut sissepoole pööratud esitus - mõned leiavad, et see on tuim, aga mind see üsnagi lummab.
5. "Partners in Crime" - rõõmustage, maksumaksjad, teie raha ei olegi selle üritusega päris tuulde visatud! Minu ammune arvamus, et Sal-Saller kirjutaks hea euroloo, on tõeks saanud, ja Gerli esitab seda suurepäraselt. Eesti bondilaul on sündinud :) Ainsad asjad, mis mulle ei meeldi, on natuke liiga triviaalsed sõnad ja ehk liiga väike (st olematu) lavaline liikumine. Probleem oleks ühe hoobiga lahendatud, kui muudaks triviaalsuse taotluslikuks ja annaks Gerlile ühe kena meesgängsteri, kellega laval "Tantsud tähtedega 2" etendada. Ma ei tea, kuidas nad ise selle peale ei tulnud (aga küll mina see-eest olen tark :D)
6. "Birds of Peace" - ma lihtsalt armastan seda, kuidas Lenna Kuurmaa laulab. Eriti live'is. Ainuüksi sellepärast oleks ma nõus seda lugu Soome saatma; aga "Birds of Peace" saab minult ka parimate sõnade auhinna. Loo häda on see, et kipub oma refrääni alguse tõttu pidevalt toppama jääma - see staatiline rütmifiguur refrääni esimese fraasi all tuleks vähemalt lõpupoole millegi jõulisema ja edasiviivamaga asendada.
7. "1 Year from Now" - ouch! Ma ei hakka vaese Linda esitust kritiseerima - ma usun, et mitte küll 1, aga 3-4 years from now, juhul kui ta hoolega hääleseadet ja tantsutunde võtab ning praegusest enneaegsest sünnitusest eluaegset šokki ei saa, on meil olemas uus artist. Küll aga tahaks autoritel-produtsentidel sellise valiku eest kõrvad tuliseks teha. Kui puhtalt loole keskenduda ja unustada ka ära sarnasused RHCP-ga, siis iseenesest ju kena helge lauluke. Tahaks seda suisa kuulata - mõnel päikesepaistelisel päeval ja näiteks Nelly Furtado esituses.
8. "My Place" - double ouch! Siinkohal pean jälle tsiteerima üht ajakirjandusest läbi lipsanud kommentaari: kas Justin Timberlake ikka teab, et tal on Eestis viis klooni? OK, tegelikult on see ilmselt Timberlake'i solvamine, kui võtta aluseks tema viimane album, mis on HEA. Aga tulles tagasi "My Place'i" juurde - huvitav, mitu naist on võimalik sellise lähenemisega ära võluda? Ning mitu pitsi peab iga endast vähegi lugu pidav produtsent alla kulistama, et hakata seda lugu kuulatavaks pidama? Kui midagi positiivset ka öelda, siis... Seal... Ei, ma annan alla.
9. "In Good and Bad" - Ines on ilus inimene. Ja rohkem ei oska ma selle asja kohta midagi öelda, sest lugu oli lihtsalt üks korralikult esitatud solfiharjutus.
   
10. "Romeo ja Julia" - ärge saage minust valesti aru - ma armastan seda lugu. See on väga ilus. Eurovisioonile ma seda aga ei saadaks, sest see on liiga spetsiifiline, liiga muusikalikeskne (ehkki võib-olla saaks mõned lisapunktid balkanimaadest, kus ju iga aasta väristatakse dramaatiliselt häält tuvikeste ja tallekeste teemal). Kuulame seda parem ise mõnuga. Ma loodan muide siiralt, et need keerlevad kummimehikesed koristatakse sealt lavalt täna õhtuks ära. Keegi ju võiks selle oma missiooniks võtta...

Vot sedasi - ongi kõik läbi hekseldatud. Eks siis õhtul näeme, kuivõrd minu isiklik subjektiivne arvamus rahva omaga kokku langeb... :)