Tormi(li)ne nädalavahetus

Noh, kõige hullemad emotsioonid, mida tekitab mu vana tuttav mina-pean-olema-kõige-parem kompleks, on mul nüüdseks läbi põetud ja suuremas osas ka ära häbenetud. Kõrvalt vaadates ajab ennastki naerma... Mulle saabus muidugi ka hea perspektiivide paikaloksutaja; nimelt põdesin minagi reedel läbi selle va viimase aja moehaiguse - kõhuviiruse - ja mul oli muugi pärast muretseda kui nässuläinud eriala eksami pärast (nagu näiteks mitu meetrit on pikk teekond WC-sse ja kuidas mitte soolikaid välja öökida). Laupäeval kõndisin üsnagi meeldiva purjakiloleku tundega muusikaloo eksamile ja kirjutasin mul ei ole õrna aimugi mis mulli vastuseks 15-le (!) avatud küsimusele, millest enamus algas sõnaga "võrdle" või "põhjenda" või midagi muud samalaadset. Ma loodan, et õppejõul on lõbus; tulemused saab reedeks. Eile oli mul juba parem, sõitsime R-ga peale kirikut niisama mööda linna ringi ja vaatasime, kuidas Tallinn üle ujutub. Pirital olid igatahes sadamakaid vee all. Kuulu järgi oli Läänemerel orkaan; meil jäi tuul siiski üsnagi tagasihoidlikuks. Lootsin, et äkki viib mõni tugevam iil vähemalt paar valimisreklaami minema, aga tuhkagi. (Ausõna, ma üritan neile mitte tähelepanu pöörata, aga kui sulle ikka teel Piritalt kesklinna järgemööda 20 üle-elusuuruses Savisaart vastu vahib, hakkad lõpuks paratamatult enda - või siis kellegi teise - terves mõistuses kahtlema. Samavõrd muudab mind närviliseks Ansipi kalduvus kurjakuulutava muigega kõikvõimalike inimeste selja taga passida; tekib tahtmine igaks juhuks isegi aeg-ajalt üle õla kiigata, et äkki paganas passib seal kah.)

Praegu tulin just koolist kursaõega itaalia keelt õppimast - mul on homme häälduse arvestus ja ülehomme põhikursuse oma. Olukord on, nagu itaallased ütlevad, un vero disastro, mida illustreerib asjaolu, et nimetatud väljend on enam-vähem ainus, mida me une pealt teame. Tegelikult peangi nüüd end kokku võtma ja üritama päästa, mis päästa annab. Head uue nädala algust!