Et siis oma esimese eriala eksami...

... sain ma C. Ning ma isegi ei hakka teesklema, et ma ei ole õnnetu, solvunud ja maruvihane. Iseenda peale, et ma esinemisel liiga närvi läksin, aga ka komisjoni peale, mis suvatses poole meie kursusest samale "keskpärasele" pulgale paigutada (ja A sai kuulu järgi vaid 1 inimene). Pagan võtaks, me oleme ju alles pool aastat õppinud, mis mõtet on üleüldse hindelist eksamit teha või mis mõtet on seda nii karmilt võtta?! Kõik, mida me esialgu vajame, on esinemiskogemused ja suurem usk iseendasse... mille tekkimist praegu küll kuidagi ei toetatud! Ehkki tuleb tunnistada, et minus võtab hetkel küll rohkem viha võimust, sest ma olen tõesti hullupööra pingutanud ja väga palju edasi arenenud ja ma tahan neile ...... (suvaline perversne sõim lugeja enda rikutuse tasemel) veel näidata, mis puust ma tehtud olen...

See tänane totter päev (mis ei olnud siiski täiesti totter, sest mul on väga hea meel mitmete inimeste ja mitmete toredate vestluste üle peale eksamit) on minus ka laupäevase muusikaloo eksami suhtes üsnagi arvestatava minnalaskmismeeleolu tekitanud. Ja itaalia keele osas, mille arvestus on järgmisel nädalal. Ma hakkan homme nende peale jälle adekvaatsemalt mõtlema. Praegu laske mul olla kurb.