Just to get it out of my system

Kui ma üldse tunnen kellegi vastu instinktiivset antipaatiat, siis on need inimesed, kes igal sammul enda "eliidi" hulka kuulumist armastavad rõhutada ning kes arvavad, et ka mina peaksin ilmtingimata sinna kuuluda tahtma. Minu erialal puutub sellistega paratamatult kokku ja ma ei oska nendega kunagi midagi pihta hakata. Mina olen oma hinges ikka endiselt metsik maalaps ja kui ma tahan ilusasti laulda, siis mitte sellepärast, et kullatuna-karratuna peentesse restoranidesse ja eksklusiivsetele koosviibimistele pääseda, vaid sellepärast, et see on minu sisim sund ja ma soovin inimestele endast midagi head ja siirast anda. Siinkohal lubage mul lihtsalt teadlikult naiivitariks jäädagi.

Muidugi suudan ma ka nendele kullatud inimestele vabanduse ja otstarbe leida. Vabandus on see, et küllap neile on siis enesehinnangu püsimiseks vaja enda identifitseerimist taoliste majanduslike ja seltskondlike tunnuste kaudu, nii nagu mina identifitseerin ennast hoopis muude asjade läbi. Otstarve on aga see, et nendega võrrelduna omandavad mõned inimesed oma tõelise suuruse - need, kes oma erudeerituse ja annete poolest tõesti eliidi hulka kuuluvad, kuid kes ise sellest iialgi teadlikud ei ole.