Looking for corny in my life
Kunagi, kui ma olen lootusetus masenduses ja mul jätkub jultumust väita, et mu elu ei ole olnud õnnelik, siis sunnin ma ennast lugema neid märksõnu:
Eile külastasin "depressiivseid Eesti väikelinnu" ehk siis käisin Rakvere kaudu Tapal. Muide, kuigi ma ei kujuta ette, et suudaksin kummaski kohas pikemalt elada, jätsid mõlemad väga armsa mulje. Üldse oli see üks õnnistatud reis. Bussisõit läks ladusalt, mul oli Rakveres piisavalt aega, et ringi jalutada ja muuhulgas sattuda suvalises poes peale heledale "beibekotile", mida ma olin endale ammu igatsenud, ent Tallinnast sobivas hinnaklassis mitte leidnud; Tapal aga oli mul vastas Maarja-Liisa pulma klaverisaatja Kadi, kes osutus väga toredaks inimeseks. Unustasin mainida, et temaga proovi tegemine oligi mu reisi eesmärk. Ning siis vabandab Kadi, et ta ei saanud prooviaega muusikakoolis ning meil tuleb leppida kirikuga - mis osutub Tapa metodisti koguduse hooneks (nad jagavad seda baptistidega)! See oli mitmes mõttes nagu koju saabumine - väljas hakkas just sel hetkel vihma ladistama, sees aga oli soe ja hubane ning vanahärra Boriss, kes, nagu selgus, elab kiriku teisel korrusel, pakkus meile harjutamise vahepeal teed ja pelmeene :) Proov ise kulges ka üsna eduliselt. Selleks ajaks, kui ma pidin rongi peale minema, oli vihm järgi jäänud ja jõudsin kenasti Tallinnasse tagasi.
Muide, et veelgi täielikumalt käesoleva postituse pealkirja õigustada, soovitan lõpetuseks, kes veel ei ole näinud, paari "naistekat". Esimene on "My Blueberry Nights" - liigutav, süvenemist nõudev meeleolufilm. Teine on... Teist ma soovitan eriti vaadata jõulupuhkuse ajal. Filmi nimi on "The Holiday" (ja sealt pärineb ka pealkirjas kasutatud tsitaat). Võimalik, et asi on selles, et ma vaatasin seda "vastuvõtlikus hingeseisundis" peale pikka väsitavat päeva, aga mina võrdleksin seda täiesti "Love Actually'ga", ja igaühele, kes teab minu kiindumust viimasesse filmi, peaks see midagi ütlema... :)
- R, vein ja "Casablanca"
- mu õde, Iiris ja loomaaed
- vihm, muusikaakadeemia ja Valgre
Eile külastasin "depressiivseid Eesti väikelinnu" ehk siis käisin Rakvere kaudu Tapal. Muide, kuigi ma ei kujuta ette, et suudaksin kummaski kohas pikemalt elada, jätsid mõlemad väga armsa mulje. Üldse oli see üks õnnistatud reis. Bussisõit läks ladusalt, mul oli Rakveres piisavalt aega, et ringi jalutada ja muuhulgas sattuda suvalises poes peale heledale "beibekotile", mida ma olin endale ammu igatsenud, ent Tallinnast sobivas hinnaklassis mitte leidnud; Tapal aga oli mul vastas Maarja-Liisa pulma klaverisaatja Kadi, kes osutus väga toredaks inimeseks. Unustasin mainida, et temaga proovi tegemine oligi mu reisi eesmärk. Ning siis vabandab Kadi, et ta ei saanud prooviaega muusikakoolis ning meil tuleb leppida kirikuga - mis osutub Tapa metodisti koguduse hooneks (nad jagavad seda baptistidega)! See oli mitmes mõttes nagu koju saabumine - väljas hakkas just sel hetkel vihma ladistama, sees aga oli soe ja hubane ning vanahärra Boriss, kes, nagu selgus, elab kiriku teisel korrusel, pakkus meile harjutamise vahepeal teed ja pelmeene :) Proov ise kulges ka üsna eduliselt. Selleks ajaks, kui ma pidin rongi peale minema, oli vihm järgi jäänud ja jõudsin kenasti Tallinnasse tagasi.
Muide, et veelgi täielikumalt käesoleva postituse pealkirja õigustada, soovitan lõpetuseks, kes veel ei ole näinud, paari "naistekat". Esimene on "My Blueberry Nights" - liigutav, süvenemist nõudev meeleolufilm. Teine on... Teist ma soovitan eriti vaadata jõulupuhkuse ajal. Filmi nimi on "The Holiday" (ja sealt pärineb ka pealkirjas kasutatud tsitaat). Võimalik, et asi on selles, et ma vaatasin seda "vastuvõtlikus hingeseisundis" peale pikka väsitavat päeva, aga mina võrdleksin seda täiesti "Love Actually'ga", ja igaühele, kes teab minu kiindumust viimasesse filmi, peaks see midagi ütlema... :)


2 Comments:
Jah, ka mina võrdleksin seda filmi nõndaviisi, ülimalt sümpaatsed linateosed mõlemad. "Mustikaööd" panen mõttelisse vaata-kindlasti-nimekirja.
Oo, "Mustikaööd" on väga vahva film, soovitan ka soojalt ja "Holiday" oleks absoluutselt fantastiline film, kui Law-Diaz'e liin välja jätta.
Postita kommentaar
<< Home