Memuaarid ilmarattalt

Vahepeal on olnud kolejubekiire. Õnneks on kõik, sh solfi, eriala ja tantsu eksamid läinud väga hästi, väga hästi ja isegi suurepäraselt (siinkohal said ka hinded nimetatud), nii et üldiselt ma võin rahul olla. Solf oli kõige suurem üllatus. Tuleb teine kordki mitte õppida.

Muide, ma valetan - kõige suurem üllatus tabas mind eile, kui vaatasin filosoofia kodutööde tulemusi. Te ju mäletate minu Heideggeri-saagat. Ma kirjutasin selle töö valmis, nii sisukokkuvõtte kui arutelu, ilma et oleksin ise aru saanud, mida ma kummaski öelda tahtsin. Nonii. Meie õppejõul on süsteem, et ta paneb plussi, kui töö on arvestatud, ja kaks plussi, kui töö on eriti hea. Seekord oli minule ja veel ühele inimesele pandud kolm plussi. Mida me sellest järeldame? Ma pean täiesti võimalikuks, et nii on sündinud mitmed filosoofilised teosed. Autor ei saa ise ka aru, mida ta kirjutab, aga tähtajad suruvad peale ja midagi tuleb esitada. Teised siis loevad seda segast teksti, mõtlevad sinna igasugused tähendused juurde ja leiavad, et oo, kui geniaalne... :)

Ma tahtsin veel rääkida meie nädalavahetusest, sellest, kuidas R pere täies koosseisus meil külas oli ja kuidas me Tallinna külje alt Esimese Ranna leidsime, aga ma jään kohe kooli hiljaks. Selle nädala lõpuni on mul tööpäevad 10-22 (VÄGA palju proove ja mõned esinemised ka).