Kevadrõõm ja kevadväsimus
Koolis on praegu viimased pingutused enne sessi. Palju igasuguseid proove ja närvilisi juhendajaid. Mina olen üllatavalt rahulik. Ainult et igal hommikul, kui ma astun majast välja kevadiselt lõhnavasse ja linnulaulusesse õue, pean ma endaga maha pika võitluse, et ikka õiges suunas minna. Õudselt tahaks keerata tänava lõpus teisele poole, läbi aedlinnaku raudtee äärde ja üle selle metsa... Eriti kuna toomingad on kohe-kohe õitsele puhkemas. Eriti kuna ma täna koidikul kuulsin esimest ööbikut laksutamas. (Jah, ma olen parandamatu romantik, feel free to öök.)


2 Comments:
Ei öögi, vaid ohkan ja nendin, et mõtlen ise hommikuti sedasama.
isegi kui tahaks, poleks taolist vabadust viisakas töö juures realiseerida ;)
(kuuleb ise ööbikuid varahommikuti kuskil naaberaias - või veelgi lähemal - laulmas)
Postita kommentaar
<< Home