The non-planner datebook: 1. lehekülg

I'm gonna sit down right now and write about my day even if nothing special happened.
Date: 20.04.2009

Nädalavahetuse käikudest väsinud, magasin end hommikul välja. See tähendab ühtlasi paratamatult, et magasin sisse. Selleks hetkeks, kui ma mäest alla sain, olid kõik enam-vähem sündsal ajal kesklinna jõudvad bussid juba läinud. Asi tõotas minna veelgi omapärasemaks, sest ka juba täiesti ebasündsalt hiline buss pani mul nina ees ukse kinni ja vuras minema. Noh, kui kõige suurem kiirus mööda lasta, siis teatavasti ei olegi enam nii väga kiire. Kõndisin mereranda ja seda mööda järgmisesse peatusesse. Ilm oli ilus, ehkki üsna tuuline, ja rand oli inimtühi - päris kena hommikuseks jalutuskäiguks...

Vormianalüüsi jõudsin soliidse kolmveerandtunnise hilinemisega. Meie õppejõud, kes on geniaalne helilooja, ent kellele ei ole paraku antud tibakestki õpetamisannet ning kes kõigi meie üleastumiste peale ainult närviliselt naerda oskab, naeris eriti närviliselt. Püüdsin süveneda sonaadivormi peensustesse, ent nagu ikka, piirdusid minu edusammud selles tunnis võimega aeg-ajalt aru saada, kus kohas me partituuris parasjagu viibime... Kuulasime Brahmsi 1. ja Schuberti "Lõpetamata sümfooniat".

Peale tunni lõppu võtsin klassi ja läksin harjutama. Tegelesin tund aega ühe ja sama kaheksataktilise lõiguga mingis väikeses Benda sonatiinis, mida ma klaveri arvestusel mängima pean. Seejärel oli meil ooperistuudio ansambliproov, mis möödus kaootiliselt nagu ikka, ja siis tormasime solfitundi, hilinemisega nagu ikka, ja kirjutasime terve tunni jooksul ühte õnnetut järkjärgulist modulatsiooni, mis ei tahtnud ega tahtnud välja tulla. Siis jõudsin lõpuks sööma ja seejärel kuulasin raamatukogus Tubina laule. Pean neist kaks kammerlaulu eksamiks ära õppima, ja need on NII ilusad! Kui ma vähegi jõuan, siis tahaks neid juba Kadrioru kontserdil laulda. Paraku on need ka uskumatult rasked... Anyway, siis võtsin uuesti klassi ja läksin neidsamu laule harjutama. Just siis, kui ma olin õige hoo kätte saanud ja lisaks ikka ja uuesti Sumera "Tähtedest" ahvivaimustusse sattunud, löödi mind klassist minema - sinna tuli mingi tund.

Koju jõudsin kuskil 19 ajal ning leidsin sealt lisaks R-le eest torumehe. Meil on nimelt WC loputuskast natuke vigane ja omanik lubas selle enne meie lõplikku sissekolimist ära parandada. Paraku on tegemist nii peene disainpotiga, et sellele ei ole kuskilt sobivaid tihendeid leida. Torumees kõndis ka seekord käsi laiutades minema. Meie aga otsustasime ära kasutada päikesepaistelist ja tuulist ilma ning kloppida diivanist ja voodist natuke tolmu välja. Nojah. Kuna see korter oli enne meid juba üsna kaua tühjalt seisnud (ja eelmine omanik ei olnud ilmselt ka eriline korrafriik), siis tolmu sai ikka mõnevõrra enam kui natuke. "Tolmuuputus" oleks vist õigem väljend. Üldiselt aga oli päris lõbus üle hulga aja midagi südamest peksta :) Viimaks oli kell juba 20 läbi ja läbi ka me ise. Sõime õhtust, vaatasime "Simpsoneid" ja "American Dad'i" ning R, kellel oli selja taga väga pikk ja pingeline tööpäev, jäi diivanile tukkuma. Viimaks läksimegi juba kuskil 22 paiku voodisse, kus ma nüüd istun ja seda kõike kirjutan.