Rabajärv

kesk tühja välja sõnatu ja tüün
kaks taevast teineteises lõputut
sööb vesi läbi eluringi süüst
ja muutub turbaks kõik mis põhja vajub
ei allikaid ei voolamise valu
vaid vaikne sissepoole nõrguv nutt

* * *

Need read ei ole päris laest võetud - käisime pühapäeval Liisiga Turvaste Valgejärve matkarajal. See asub Ellamaa kandis, ca 50 km Tallinnast. Põhiliseks vaatamisväärsuseks on Valgejärv ise. Tosina nimekaimu seas on see oma nime ehk kõige enam ära teeninud - see suur soostunud veekogu koosneb tegelikult ainult umbes 0,5 meetrisest veekihist ja selle all on mitu meetrit haruldast järvelupja. Me kiljatasime selle kaldale jõudes Liisiga nagu ühest suust "Sõrmuste isand!", sest rohekasvalged veelaigud kuivanud veetaimede vahel pilvise taeva all jätsid täiesti irreaalse, filmiliku mulje; nõudis üsna vähe pingutust kujutlemaks, kuidas läbi vee tõusevad kalbed laibanäod nagu Surnusoodes. See oli tõeliselt veider, aga põnev paik. Kitsas laudtee kulgeb natuke aega mööda soostunud kallast ja läheb siis üle järve, nii et see tontlik veekogu laiub mõlemal käel kaugusesse. Teele jääb ka metsane saar keset järve. Teisel kaldal on vaatetorn. Ülejäänud matkarada lookleb läbi erinevate metsatüüpide, selle ääres on allikaid, jahitorn ja hundiaed.





Päeva staarid olid kaks kärnkonna, kes kükitasid mõnemeetrise vahega keset matkarada. Ühte neist uurisime tükk aega murelikult, et kas ta on ikka elus - meid nähes oli ta täiesti kivikujuks tardunud. Aga seda parem oli teda pildistada :)





Peale 7 km ringi jälle raja alguspunkti jõudes istusime teise sealse veekogu, Järveotsa järve paadisillal, jõime kaasavõetud teed ja sõime võileibu ja lihtsalt olime. Sügis tulvas meist üle - tuulest aetud madalad pilved, rändlindude parved... Aga kuidagi rahulik oli. Ja tõeliselt kurb oli jälle liikuma hakata - minu vanad metsavahiunelmad ärkasid jälle ellu... :)

Pean muide reklaami korras ütlema, et tegu on väga hästi läbi mõeldud ja väga heas seisus matkarajaga. Tee Järveotsa järve ääres asuva parklani on küll kitsas ja käänuline, ent korralikult asfalteeritud (!) ning nii teel kui matkarajal on täpsed viidad ja tähistused. Järveotsa järve kaldal on ka lõkkekoht ning suvel saab seal vist isegi ujuda. Täiesti soovitan seal ära käia ja tahaks ise ka veel tagasi minna...