Kuivanud mandariin

Nagu te kõik juba teate, on meil endiselt kolimine-pesapunumine käsil. Tõstsime eile Rauli sahtlitest asju ringi ja leidsime sealt täiesti hämmastavat kraami. Pretsedenditult kõige veidram oli mingisugune pruun kortsus plönn, mis lähemal vaatlusel osutus mandariiniks. Avaldasin loomulikult (loodan, et enam-vähem viisakalt) imestust, mida selline prügi oluliste asjade vahel teeb, ja ilmutasin vist isegi valmisolekut see ära visata. Mille peale Raul pistis kisama, et ei, see on ju SEE mandariin!

... SEE mandariin?...

Oli aasta 2002, veidi enne jõule. Tollane Pauluse noortebänd astus üles Going Up'il. Minu kui bändi laulja ning Rauli kui bändi trummari suhted olid parasjagu kassi-koera tüüpi. Kumbki ei tahtnud tunnistada, et varjab sellega hoopis teistsuguseid tundeid. Aga jõulud on rahu ja rõõmu aeg ning ma otsustasin peale esinemist julguse kokku võtta ja ka Raulile ilusaid pühi soovida. Kuidagi üle kivide ja kändude see läks... Muuhulgas pistsin talle pihku seks puhuks varutud mandariini - lihtsalt niisama, väikeseks sõpruseavalduseks. Seejärel panin loomulikult jooksu ja kassi-koera mäng võis jätkuda.

Oma kõige julgemateski unistustes ei osanud ma aimata, et Raul ei söönud seda mandariini ära, vaid kuivatas ja hoidis alles...

Nii on too inetu kortsus plönn püsinud Rauli sahtlis tänapäevani. Ja naljakal kombel on see nüüd minu jaoks üks kõige kaunimaid asju maailmas.