...and then you're gonna die...

Karjumapanevalt kurb on tunda inimest, kes täiesti tõsimeelselt väidab, et tema ülim eesmärk siin ilmas on teenida palju raha ja elada korralikku keskklassi elu. Ja siis tuleb surm - tühjus, olematus, eimiski... Kõige kurvem on see, et tegu mehega, kes on juba aastaid luteri koguduse liige, igapühapäevane kirikuline ja piiblitundides käija. Oma sisimas ta aga lihtsalt ei suuda haarata seda, et miski võib eksisteerida sõltumatult tema maisest kehast, sellest materiaalsest maailmast. Ta on muinasjuttudeks liiga vana, ütleb ta. Tore, kui te usute. Ilus kohe vaadata noori, kes lootus veel olemas. Aga tegelikult see ikkagi ei saa nii olla. Me lihtsalt elame täiesti mõttetult siin ebaõiglases maailmas ja siis me sureme ära...

Ühesõnaga - milline armas kodukootud eksistentsialism luterlike traditsioonide katte varjus. Täiesti kõigutamatu kusjuures. Ja mind huvitab üks küsimus - kui palju temasuguseid minu ümber tegelikult veel on?