War in Wonderland

Käisime laupäeval R-ga siiski NBS kontserti kuulamas ja ausõna - see oli iga senti väärt. Eestimaa, su muusikameel pole mitte surnud veel (ehk seda küll raadiot kuulates arvata võiks...) :) Soojenduseks mängis Recycle Bin - mõnusat tasemel metalit, millele saab oma mõtted ja emotsioonid liuglema lasta. Jõuan muide järjest enam veendumusele, et metal on üks kõige ausamaid muusikavorme, milles paljastub inimloomus kogu oma hiilguses ja viletsuses. Seda ei saa luua ilma kireta, emotsioonideta, mis lõõskavad üles taevasse ja langevad kõige sügavamale põrgu põhja; ja ilmselt sellepärast, kuna see ka minu loomusega nii hästi kokku läheb, ma armastan seda... Aga OK, aitab heietustest. Igatahes NBS tuli võimsa (noh, Eesti alternatiivmuusika kontsertide mastaapides) tulevärgi ja äärmiselt maitseka kunstilise kujunduse ja tõeliselt kvaliteetse säriseva industriaalroki kõlaga, tuli ja nägi ja võitis - vähemalt minu südame küll... :) Ma ei jõua ära oodata, millal nende uue plaadi saan! Ma ei ole ammu kuulnud sellist elujõudu ja energiat muusikasse panduna, ja tõesti - selliseks kvaliteetseks ülesastumiseks tasus kuus aastat hoogu võtta.