Paastuaeg
Olen viimase nädala tõepoolest paastuajale väga kohaselt veetnud: ei ole midagi söönud ja näen välja nagu mõni veretu ja aukus silmadega keskaja pühak. Paraku ei olnud selle elumuutuse põhjustajaks teps mitte vagadus, vaid kõigest üks viirus, mida selle efektiivsuse poolest ebameeldivate rasvavoldikeste kaotajana võiks küll soovitada kaalujälgijatel püüda. Viis kilo kaob paari päevaga nagu naksti. Kõrvaltoimetena tuleb muidugi ära mainida 40-kraadist palavikku, mis ei lähe kolme päeva jooksul kasvõi nuiaga kolkides alla, ja enesetunnet, mis sarnaneb kahtlaselt põrgupiinadega... Nagu alati, jooksis minu aju kõrge palavikuga tsüklisse. Esimesel ööl, mille ma muide veetsin ema juures hooldekodus, sest just sinna sõites ma haigeks jäin, oli mul huvitav elamus omaenda egoistliku minaga. Mulle hakkas tunduma, et ma koosnen umbes sajakonnast väikesest Minast, kes kõik karjuvad korraga, et neil on paha olla. Üritasin kogu hingest tark vahemees olla ja palusin neil ükshaaval rääkida, aga ei miskit. Üks Mina karjus näiteks, et jalg valutab. Tõmbasin jala koksu. Selle peale karjusid kõik teised, et nüüd on neil veel halvem. Jne. Ma pidin hulluks minema. Järgmistel öödel-päevadel (mis möödusid juba Tartus, sest R sõitis risti läbi Eesti mulle autoga järele) oli asi mõnevõrra mõistuspärasem ja ma tegelesin poolunes peamiselt "Nightwishi" loo "Dark Chest of Wonders" refrääni esimesele kahele fraasile täieliku harmoonia analüüsi koostamisega (vähemalt ma ise arvasin, et ma tegin seda... Kusjuures tagantjärgi tekkis mul mõte, et huvitav, kas analoogses situatsioonis ongi kirjutatud kõik teadustööd, kus kaht juuksekarva viide ritta aetakse? Välja arvatud vist sakslaste puhul, neil on see sünnipärane :)).
Nüüd olen ma siis lõpuks taas tagasi reaalsuses (vist). Ainult et tegelikult on mul hetkel väga vähe tuju siin olla. Kõige tigedamaks ajab mind see, et Tudengilaulu demo sisselaulmine ebaõnnestus haiguse tõttu peaaegu täielikult - mu enda loos kõlab vokaal nagu hiire oigamine, mis paisub aeg-ajalt hüsteerilise lehma üritusteks olla ooperilaulja. Kuna täna oli tähtaeg, siis ei ole enam midagi teha ka. Huvitav, miks mul on teatavad kahtlused edasipääsemise suhtes... :(
Aga aitab tänaseks virisemisest - ega see lõppude lõpuks midagi paremaks tee.
Mul on üks hea uudis ka: Kristus on üles tõusnud!!! Südamest häid pühi teile kõigile! :)
Nüüd olen ma siis lõpuks taas tagasi reaalsuses (vist). Ainult et tegelikult on mul hetkel väga vähe tuju siin olla. Kõige tigedamaks ajab mind see, et Tudengilaulu demo sisselaulmine ebaõnnestus haiguse tõttu peaaegu täielikult - mu enda loos kõlab vokaal nagu hiire oigamine, mis paisub aeg-ajalt hüsteerilise lehma üritusteks olla ooperilaulja. Kuna täna oli tähtaeg, siis ei ole enam midagi teha ka. Huvitav, miks mul on teatavad kahtlused edasipääsemise suhtes... :(
Aga aitab tänaseks virisemisest - ega see lõppude lõpuks midagi paremaks tee.
Mul on üks hea uudis ka: Kristus on üles tõusnud!!! Südamest häid pühi teile kõigile! :)


1 Comments:
mõtlesingi, et kuhu sa kadusid... tore, et jälle liigud ja tegutsed.
Postita kommentaar
<< Home