Jõulukuu

Kõigi nende inimeste jaoks, kes üritavad selle blogi kaudu mu eluga kursis olla, ja kurdavad, et ma oma tegelikust käekäigust ainult kord kuus kirjutan - ausam oleks vist, kui ma hakkaksin siia iga paari päeva tagant kordusmärke toksima. Siis te teaksite, et ma olen endiselt elus ja endiselt kinni oma vanas rutiinis, ilma suuremate muutusteta.

OK, selle jõulukuu sees on siiski üht-teist juhtunud. 1. advendi näiteks muutsid meie jaoks eriliseks hilised soolaleivalised, kelleks sedapuhku minu isiklik õde elukaaslase ja väikese Iirisega. Ühel ilusal kontserdil käisin raekojas - laulis Kädi Plaas, jätke see nimi meelde, sest temast hakkate kindlasti veel kuulma. Ja enda esinemise teisel osakonna kontserdil suutsin mõningate vastikute kokkusattumuste tõttu enam-vähem käkki keerata; aga positiivne on, et esinemisnärvi on juurde tulnud - jõudsin end keset etteastet uuesti koguda ja teise aaria juba enam-vähem arvestatavalt maha laulda. Igatahes tagasiside oli see, et meie suurele juhile ja õpetajale R*hanenile kokkuvõttes väga meeldis - et areng toimub suurte sammudega ja kõrge register on väga ilus :)

See nädal on meil jällegi projektinädal, st regulaarset õppetööd ei toimu. Irregulaarset toimub see-eest topelt, nii et olulist vahet ei ole. Põhjus, miks ma sellisel kellaajal kodus istun ja blogimisega mässan, on aga see, et ma magasin täna enam-vähem teadlikult sisse ja jätsin foniaatria loengusse minemata. Asi selles, et loeng iseenesest on väga kasulik ja huvitav... ainult et kogu selle materjali oleks ilma erilise pingutusega saanud edastada kolme päevaga seitsme asemel. Minul on aga teletupsuallergia - kui mulle üht asja juba kümnendat korda puust ja punaseks tehakse, siis ma hakkan sügelema ja valin teise programmi.

Nüüd on siiski aeg tööle hakata - pean pärastlõunase näitlemistunni jaoks vihastumist harjutama :)