Tervitusi vihmasest Tallinnast

Ajad on rasked. Meil - ja paljudel teistelgi. Just sellepärast ei tahagi enam viriseda. Jagan teiega hoopis üht laulu, rahustavat ja lummavat, kirjutatud niisama ürgkaunile Verlaine'i luuletusele.

Minu viimasele bakalaureuse-aastale on avapauk antud ja sel rindel ei ole praegu veel midagi uut ega huvitavat peale mitme kilo nootide, mis tuleks võimalikult kähku läbi töötada. Ah jaa, 6. okt. k 18 on üks kontsert akadeemias, kus ma mõned laulud laulan, õhtu Helen T*bias-D*esbergi loominguga.

Uuem ja huvitavam on see, et R on nüüd ka jälle üliõpilane - ta astus töö kõrvalt tervishoiutehnika magistrantuuri. Juba mööduv nädal on andnud kerge maigu sellest, milline meie elu sel aastal olema saab - hullumeelne.

Peaksin tegelikult juba ammu harjutamas olema. Lõpetuseks veel rubriigist "egotripp" - üks väike meenutus meie paari nädala tagusest pulma-aastapäevast :)