333

Hakkasin seda postitust kirjutama ja märkasin korraga, milline huvitav number sellel on. Ei olegi vist väga paha minusuguse pühapäevablogija jaoks, ehkki selle arvu tekitamiseks on kulunud neli ja pool aastat...

Tegelikult tahtsin rääkida sellest, et unenägude analüüs olevat väga keeruline psühholoogiavaldkond. No ma ei tea - minu aju mõtleb kohati ikka ülilabaseid sümboleid välja. Täna öösel nägin unes, et me osalesime kogu kursusega mingil omapärasel linnamaratonil - jooksime mööda tänavaid, treppidest üles-alla jne. Vahepeal olid ka kohad, kus meil tuli mingeid ülesandeid lahendada või sprindiaegu joosta. Raske oli, aga lõpuks jõudsime finišisse mingis maakohas, kus toimus juba täielik rahvapidu. Kõik mu armsad ja kallid olid kohal ja laagrilõkked põlesid ja kõik oli hea...

Arvame nüüd hoolega, mida see unenägu tähendab! :)

Täna tuli tõesti jälle üks sprindidistants joosta, sest meil oli lavastajale ettelaulmine. See oli päris karm - noot tohtis küll veel ees olla, aga üldiselt pidime juba kogu ooperi peast esitama. Enam-vähem saime hakkama. Homsest läheb sisuline töö lahti. Etenduse endani jääb veel poolteist kuud.