Kolm päeva enne...

Kuidagi imelik tunne on. Mitu aastat tagasi vaatasin toonaseid eriala lõpueksamile minejaid ja sama saatus tundus mulle nii kättesaamatult kauge... Ja nüüd olen ma korraga siin, kõik muu seljataga, ja ongi jäänud vaid see kõige tähtsam kolme päeva pärast pluss veel saateklass ja kammerlaul.

Viimaste ainetega läks üllatavalt libedalt. St ma kaotasin toas istudes ja tuupides küll mitu imeilusat kevadpäeva, aga hüppasin kõikidest lattidest üle - isegi liiga suure varuga. Mu õpetaja sõimas mu läbi, et õige laulja õpib "kasinatele" ja teeb eriala "suurepärasele", mitte vastupidi... Tal on muidugi õigus. Erialas tunnen ikka veel puudust sellest ühest kuust, mis mul ooperiproovide ja haiguste tõttu sisuliselt vahele jäi. Eks lõplik tõde minu praeguse vormi kohta selgub teisipäeval.

Inimesed küsivad minult nüüd loomulikult järjest sagedamini, et mis minust edasi saab. Praeguse seisuga loodan jätkata magistrantuuris ikka siinsamas Eestimaal, mujale minek on hetkel liiga komplitseeritud. Juuli teisest poolest alates olen Eesti Kontsertkooris, meie esimene projekt on Tormise "Eesti ballaadid" (väga lahe teos!). Ja rohkemat ma praegu ei teagi... Minu mõtted liiguvad esialgu ainult ajani peale 8. juunit - siis algab PUHKUS!!! Lõpetamine on muide 18. juunil.