Mammut elutoas
Nägin täna unes, et Tallinna Loomaaed ei jaksanud enam ühte mammutit (!) üleval pidada ja plaanis ta magama panna. Mul ja veel paaril sõbral-kursakaaslasel hakkas temast kahju ja otsustasime ta ära päästa. Elasime kõik koos ühikatoas ja sinna tõime ka mammuti. Ärge kartke, päris väike mammut oli, nii vasika suurune, punase pulstunud karvaga. Armas oli ka, ainult et me avastasime üsna pea, et esiteks ei osanud ta üldse puhtust hoida ja teiseks oli ta otsast otsani kirpe täis. Kirpe oli nii palju, et kui pai tegid, said neid lausa peoga kaasa. Lõpuks kihasid neist kõik kohad, kaasa arvatud meie ise. Ärkasin üles selle peale, et kirjeldamatult piinlik ja ebamugav oli.
Moraal: ärge paigutage mammutit elutuppa.
Moraal: ärge paigutage mammutit elutuppa.


2 Comments:
Hmm, nii et tuleks ikkagi magama panna... küsimus on pigem selles, kas kellelgi on tahtmist ja jaksu end volbriööni kratsida? Ja ma kardan, et loomakese toodangu-jäägid jätavad kõigele ümbritsevale päääris pikaks ajaks suure ja ebameeldiva haisu külge :(
Sa oled päris hea unenägude seletaja :)
Ma ei oleks vaese mammuti vastu siiski nii karm. Meie ühikatuba ei ole lihtsalt tema jaoks sobiv keskkond. Ta oleks tulnud kohe vabasse loodusesse lasta.
Nüüd on meil paraku kohustus selle eksperimendiga lõpuni minna. Me peame lihtsalt tegema senisest tugevamat kirbutõrjet ja katsuma veel karmimate vahenditega selgeks teha, et meie peal asjal käia ei ole ilus.
Postita kommentaar
<< Home