Urrrr!!!

Maailmas on endiselt palju asju, mille mõttest ma aru ei saa. Näiteks tarkusehambad. Eriti kui nad tulevad kõige kiiremal ajal ja hirmsa valuga...

Üritan praegu välja mõelda, mis võiks olla nende hammaste funktsioon evolutsiooniteoreetilises plaanis. Tõenäoliselt on asi nii, et kuna täiskasvanuna läheb elu järjest karmimaks, siis mida rohkem sul hammustamiseks vahendeid on, seda parem... :)

Hetkel tahaks aga eelkõige ennast hammustada, olgu siis tarkuse- või tavaliste hammastega. Mul õnnestus äsja Pärnus Agape Keskuse 10. aastapäeval esitada Adami "Jõuluööd" nii, et tõenäoliselt olen ma kunagi taevas auhinna "The Worst Interpretation in the World Ever" kindel nominent. Ma loodan, et see jäetakse mulle siiski halastusest ja pehmendavaid asjaolusid arvesse võttes (nagu valutav nägu, erakordselt vastik bussisõit ja vähene kokkuharjutamine) kätte andmata... Loodan ka, et publik jäi kõigest hoolimata ellu. Ehk võttis armas Jumal minu palavaid palveid kuulda ja täitis rahva kõrvad 'Allo 'Allo kohvikukülastajate juustutroppide mõttelise vastega... :)

BTW, ma vihkan igasugu aktuseid, pidulikke aastapäevi jms. Ma kardan, et minus ei ole selle koha pealt tibakestki patriotismi.