Acis ja Galatea ehk järjekordne vägistamisjuhtum :(

Andke mulle andeks, aga ma tõesti ei suuda mõista, mille põhjal neid lavastajaid Eesti teatritesse valitakse! Mõne puhul tundub küll, et neil on lavakooli diplomi asemel hoopis ühes teises institutsioonis viibimist tõendav paber ette näidata. Minul igatahes tekkis täna Vanemuises "Acise ja Galatea" läbimängu vaadates absoluutselt skisofreeniline tunne: muusika jutustas mulle kaunist ja traagilist müüti, samal ajal kui laval etendus Hollywoodi komöödia. Eraldi võttes ju toredad asjad mõlemad - ma armastan Händelit ja üldjoontes võimaldasid esitused seda ilusat muusikat nautida, samas kui šõuelemendid olid kohati ka täitsa vaimukad ja originaalsed. Üheskoos sai neist aga selline kompott, et ei teadnud, kas nutta või naerda või lihtsalt kõige peale irooniliselt muiata...

Ma tean, et suures osas on viga minus - ma lihtsalt olen konservatiivne ja kõik. Mu süda tilgub verd mõeldes, kui ilusa muinasjutu oleks sellest ooperist tänapäeva tehniliste võimalustega teha saanud. Nüüd aga on see kokkuvõttes jõudeelu nautivate rikkurite armu- ja muidu seksimängude kroonika mingisuguses spaas. Sry, aga ei köida...

Kokkuvõtteks - loodetavasti osutub see etendus tõepoolest publikumangetiks, nagu taolisi detaile valides on ilmselt arvestatud. Ehk saab siis teater rikkamaks ja suudab äkki kunagi kauges tulevikus lavastada ka midagi mitte nii innovatiivset ja rabavat ja masse köitvat, ooperi, mis vahelduseks lähtuks eelkõige suurmeistrite muusikast...