Dialoog pimeduses
Kaubamajas avatakse homsest näitus, mida on külastanud miljonid inimesed üle maailma, aga mida keegi ei ole veel näinud. Jah, just nii, te ei lugenud valesti. Asi on selles, et kui te sisenete selle näituse uksest, astute hoopis teise reaalsusesse - pimedate maailma. Teie kõige tähtsam meel, mille kaudu te tavaliselt omandate kuni 90% infost ümbritseva kohta, on korraga täiesti kasutu ning te peate leidma mõne muu viisi, kuidas teie jaoks võõras keskkonnas toime tulla. Sellel reisil täielikku pimedusse on giidideks päris pimedad inimesed, ning nägijad on need, kes vajavad juhtimist ja abi.
Mina käisin täna R-i ja sõpradega näituse testigrupis ja olen üliväga rahul. Esimesed minutid absoluutsesse pimedusse astudes ja ennast mingilt veidralt krabisevalt pinnaselt leides tekkis teatav kõhedus, aga see asendus peagi uudishimuga. Viibisime tõelises pargis, ja kunagi ei ole rohi, puud, pink, kruusatee ja sillake sellised tundunud nagu neid käsikaudu ja kuulmise järgi avastades. Edasi kõndisime läbi linna, ületasime liiklusrohke tänava, turnisime treppidel ja käänulistes tunnelites. Lõpuks leidsime endid tõelisest baarist, kust saime osta sööke-jooke ning siis mõnusatel pehmetel diivanitel jalgu sirutada ja juttu ajada. Minul isiklikult oli kahju lõpuks tõusta ja väljuda. Olen aeg-ajalt igatsenud puhkamiseks sellist täielikku sametist pimedust ja see oli tõepoolest mõnus. Kui mul üldse midagi kripeldama jäi, siis see, et tegelikult tahaks olla sellises kohas ihuüksi, ilma ajapiiranguteta, ning aeglaselt ekseldes ja asju tundma õppides kogu rada uuesti läbi teha. Meie tänane retk tundus kulgevat imekiiresti, ehkki tegelikult selgus hiljem, et olime pimeduses ligi tunni.
Ma tõesti soovitan südamest - võtke sõbrad ka kaasa (näitusel saab käia kuni 8-ste gruppidena, registreeruda tuleb telefonil 53 633 145) ja tehke see asi läbi, enne kui selline ainulaadne võimalus kaob. Näitus on avatud 14. juunini. Minge ja te ei kahetse :)
Mina käisin täna R-i ja sõpradega näituse testigrupis ja olen üliväga rahul. Esimesed minutid absoluutsesse pimedusse astudes ja ennast mingilt veidralt krabisevalt pinnaselt leides tekkis teatav kõhedus, aga see asendus peagi uudishimuga. Viibisime tõelises pargis, ja kunagi ei ole rohi, puud, pink, kruusatee ja sillake sellised tundunud nagu neid käsikaudu ja kuulmise järgi avastades. Edasi kõndisime läbi linna, ületasime liiklusrohke tänava, turnisime treppidel ja käänulistes tunnelites. Lõpuks leidsime endid tõelisest baarist, kust saime osta sööke-jooke ning siis mõnusatel pehmetel diivanitel jalgu sirutada ja juttu ajada. Minul isiklikult oli kahju lõpuks tõusta ja väljuda. Olen aeg-ajalt igatsenud puhkamiseks sellist täielikku sametist pimedust ja see oli tõepoolest mõnus. Kui mul üldse midagi kripeldama jäi, siis see, et tegelikult tahaks olla sellises kohas ihuüksi, ilma ajapiiranguteta, ning aeglaselt ekseldes ja asju tundma õppides kogu rada uuesti läbi teha. Meie tänane retk tundus kulgevat imekiiresti, ehkki tegelikult selgus hiljem, et olime pimeduses ligi tunni.
Ma tõesti soovitan südamest - võtke sõbrad ka kaasa (näitusel saab käia kuni 8-ste gruppidena, registreeruda tuleb telefonil 53 633 145) ja tehke see asi läbi, enne kui selline ainulaadne võimalus kaob. Näitus on avatud 14. juunini. Minge ja te ei kahetse :)


0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home