Veidike filosoofiat

Olles viimasel ajal ise palju esinenud ja vaadanud lõpmatul hulgal teiste esinemisi, olen taas jõudnud põhjapanevale järeldusele, et artisti funktsiooniks ei ole sugugi ainult oma interpretatsiooniga publikule meeldida. Üheks oluliseks funktsiooniks on ka olla kritiseeritav. Heldene aeg, vaadake kasvõi YouTube'is, mida on kirjutatud iga kuulsa laulja alla kommentaaridesse. Isegi kui tegu on ennast klassikalises muusikas tõestanud inimesega, kes on laval endast kõik andnud ja selle nimel kes teab kui palju vaeva näinud, leidub neid, kes ärplevad, et "seal jäi madalaks" ja "see roll ikka ei sobi talle" ja "ta ikka üldse ei oska laulda"... Teiste kritiseerimine, eriti kui sa nendega päriselus kokku ei puutu, tekitab hea enesetunde - sa identifitseerid ennast selle kaudu, kinnitad oma minapilti ja asetad ennast kõrgemale positsioonile. Ja see on täiesti loomulik, täiesti inimlik, me kõik teeme seda - iga artist peab sellega lihtsalt arvestama.

Eks meediastaaridega toimub ju midagi sarnast. Me peame olema tänulikud Liis Lassile ja Anu Saagimile, et nad võimaldavad meil neid kritiseerida ja seeläbi tunda ennast natuke targemate ja väärtuslikumate ja moraalsematena, kui me end ehk igapäevaelus muidu tunneksime.

See oli siis tänane ports filosoofilis-psühholoogilist pläma. Muidu on tavaline sügishommik - kui välja arvata see, et on projektinädal ja ma võin natuke kauem kodus istuda. Sasu üritab läbi klaasi akna taga langevaid lehti püüda. Mina peaksin praegu oopereid kuulama - kaks kümnest on mul täiesti läbi töötamata, ülejäänud kõik omavahel segi ja homme on kuulamisseminar pluss eksam -, aga ma lihtsalt ei jaksa enam. Peaksin õppima tänaseks erialaks laule, mis mulle tegelikult väga meeldivad (üks on siin, ma olen sellest hetkel täiesti vaimustuses, ehkki päris raske on ka)-, aga ma ei jaksa isegi seda. Siinkohal veel üks moraal (küll ma olen täna tark): hingamispäeva tuleb pühitseda. Mina töötasin nädalavahetusel ennast kordagi päris lõdvaks laskmata ja nüüd olen hetkel, mil kõige rohkem energiat vajan, omadega läbi.