Aastalõpu meeleolus

Olen juba varemgi korduvalt tõdenud, et inimene (eriti sinna eestlase alamliiki kuuluv) on väga veider loom - kui tal on midagi halvasti, võib ta lõputult viriseda, aga kui midagi on hästi, siis sõnad lihtsalt ei tule... Igal juhul võtan end nüüd jälle kokku ja tunnistan, et mul olid peaaegu ideaalsed jõulud. Peaaegu selle tõttu, et ma ei näinud kaugeltki kõiki sõpru, keda oleksin tahtnud. Siiski õnnestus mul nii Pärnu kui Tartu kandis õige mitu olulist külaskäiku teha ning jõuluõhtu rõõmsalt R pere seltsis veeta. Sain palju puhata ja mängida ning ilmselt selle tulemusel olen viimastes tundides vahelduseks ka laulmisega jälle sina peal olnud :)

Kuna aasta lõpus on populaarsed igasugused kokkuvõtted ja (enese)analüüsid, siis teen ka ühe, mille kuskilt blogidest ringlemas leidsin.

Suurim šokk - isiklikus plaanis ilmselt kontsertkoorist kõrvalejäämine; laiemalt see, millised mängud käivad Eesti võimu- ja vaimuladvikus.

Parim laul - taolistele küsimustele vastates jään ma alati hätta, sest mul on peaaegu igas žanris oma lemmikud. Naljakal kombel meenuvad mulle sellest aastast esimestena kaks laulu (ma ei ütle, et need on parimad) - saksa võidulaul Eurovisioonil, mis oli minu jaoks jupp aega selline hea tuju pala, ning Muse'i "Neutron Star Collision". Veider on see, et algul tundus viimane minu jaoks tõelise käkina, aga näe, mingil seletamatul põhjusel suutis aja jooksul südamesse pugeda... nagu mul Muse'iga sageli juhtub.

Kõige parem koht - ma olen ikka nohik - mulle hirmsasti meeldib kodus olla. Mulle meeldib meie praegune korter ja kõik, mis siin teha saab :) Kui siin saun ja piljardilaud ka veel oleks, siis oleks see lahedaim koht ever :D

Leid - hetkel olen sõltuvuses uuest lauamängust "Tsitadell".

Parim kuu - tundub, et juuni (lõpetamine, jaanipäev...)

Läbikukkunud idee - olla hirmus tubli ja magistrantuuriaastal väga heaks lauljaks saada :)

Parim sms–seeria - siinkohal pean vastuse võlgu jääma, kuna kogemata kustutasin hiljuti enamuse sõnumitest lihtsalt ära.

Aasta saavutus - akadeemia lõpetamine, magistrantuuri saamine... Aga eelkõige vist siiski rahujalale jõudmine iseenda, ümbritseva ja Jumalaga aasta lõpus.

Kõige mõttetum tegu - nende mõttetute asjadega on selline lugu, et tavaliselt need osutuvad tagantjärgi siiski mõttekateks.

Üleelamine - kui võtta konkreetselt asi, mille ma Üle Elasin (isegi kui kõik märgid näitasid, et võib ka teisiti minna), siis ilmselt meie lõpuetendus.

Kõige suurem ehmatus - kõige rohkem adrenaliinilakse on ilmselt võimalik saada praeguste ilmastikuoludega Tallinna tänavatel sõites. Olukordades, kus lumevallide taha ei näe ja kaherealised teed on sujuvalt üherealisteks muutunud, on kaasliiklejad igasuguseid geniaalseid ja vähem geniaalseid asju teinud...

Suurim prohmakas - ee... ma olen vist hullult kõrge enesehinnanguga, aga mulle ei meenugi midagi, mida ma sellest aastast otseselt kahetseksin. Võib-olla ühel konkreetsel hetkel selja sirgu löömata jätmine ning mõned õpetlikud hetked õlle ja tünnisauna koosmõjust :)

Suurim kordaminek - ma arvan, et mu eriala lõpueksam oli päris OK.

Aasta lause - Still alive!!!

Aasta sirgeim põhjendus - olen anonüümseks jääda sooviv joodik-isiksus.

Lemmikvoodikaaslane - ikka oma abikaasa :)

Lemmikfilm - "Inception" oli kindlasti üks eredamaid elamusi, sellest järgmine vist "Shutter Island"; animatsioonidest oli minu jaoks kõige armsam "How To Train Your Dragon", ehkki "Shrek'i" viimane osa oli ka päris vahva.

Lemmikraamat - ma vist ei olegi lugenud midagi, mis oleks sel aastal välja antud. Aga sel aastal oli mitu lugemiselamust, neist tugevamad ilmselt Stephen King'i "Tumeda torni" saaga ja Robin Hobbs'i "Farseer'ite kroonika".

Suurim ettevõtmine - tõenäoliselt jõululauas taldrikule :D Tõsiselt rääkides - see aasta oli tegelikult suhteliselt ettevõtmistevaene. Katsun end uuel aastal parandada.

Lemmiktelesari - ha-haa, BTVS uuesti üle vaatamine oli ilmselt kõige lõbusam ja crazy'm asi, mida ma jupil ajal teinud olen :) Aga muidu... "How I Met Your Mother" oli väga meeldiv üllatus komöödia valdkonnas.

Suurim rõõm I DID IT!!!-tunne lõpetamise päeval :)

Suurimad pisarad - ilmselt sügisel seoses igasugu tagasilöökidega ja kahtlustega tuleviku osas.

Suurim üllataja - Eesti Autorite Ühing. Kunagi registreerisin seal laulusõnu ja vist paari loo muusikaautorluse ka. Vahepeal jõudsin selle juba peaaegu unustada ning jätsin oma perekonnanime muutumisestki sinna teatamata. Mõned päevad enne jõule võeti minuga EAÜ-st ootamatult ühendust, et mulle tahetavat juba pikemat aega honorari maksta, aga panga andmed ei klapi. Klaarisin selle nimeasja ära ning minu suureks üllatuseks ilmus minu pangaarvele korraga täitsa kopsakas summa... :) Nii naljakas, kui asjad, mis sa oled kunagi paari minutiga põlve otsas valmis sirgeldanud, mingit oma elu elavad ja lõpuks saad selle eest raha ka veel - peaks ennast käsile võtma ja veel midagi avaldama :)

Kõige lahedam koht - endiselt Sõnajalamägi. Aga Kooraste Kõvvõrjärv jõudis sel suvel esikümnesse kindlasti... Ja meie sõprade suvila Pangodi lähistel on ka endiselt väga-väga lahe. Üldiselt, mida rohkem metsa, seda parem!

Kõige lahedam hommik - Lõuna-Eesti matkale mineku hommik. See on alati nii eriline tunne, kui sa võtad oma seljakoti ja hakkad lihtsalt teed mööda minema...

Kõige halvem hommik - ilmselt see hommik, mil ma pidin minema õhtul lõpuetendust tegema ja ma olin puruhaige ja sain aru, et minu hääle taastumine nõuab Jumala imet (mis tegelikult ka sündis).

Kõige lahedam kink - ilmselt fotokas, mida ma olin endale juba väga-väga ammu igatsenud.

Kõige kallimad - ikka ja alati - minu pere ja minu sõbrad... ja Sasu ka :)

Nii. Vana aasta on meenutatud - nüüd uut vastu võtma!!! :) Kalli-kalli ja kõige paremad soovid,

ikka teie K.