Karussell, karussell...

Nüüd olen ma siis jälle sinnamaale jõudnud - vannun pühalikult, et jätan homsest kohvijoomise maha. Vaene mina muidugi - olles seda varemgi korduvalt üritanud, võin kinnitada, et see on sama hull kui mistahes muust sõltuvusainest vabanemine... Kujutan ette, et kui ma viimasel ajal olen lihtsalt liiga paljude asjade koorma all professorlikult hajameelne olnud (nt pistan mikrouunis soojendamist vajava toidu hoopis külmkapi uksest sisse ja imestan, miks see kuidagi valmis ei saa, tassin mustad nõud köögi asemel elutuppa jne), siis järgnevatel päevadel muutun ma ühiskonnale tõeliselt ohtlikuks... Ent samas ma tõesti ei taha ka enam pidevalt karusellitavas maailmas elada. Arvan, et mu vereringe väärib väikest puhkust.

Rääkides aga veel kõrgest vererõhust ja seda esile kutsuvatest teguritest - MIS ASI see oli, mis eile Eesti uueks eurolauluks valiti??? Hommikul ärgates lootsin südamest, et ehk ma nägin peale eilset lõbusat õhtut Kati juures lihtsalt halba und. Ei saa ju olla, et Rootsist ostetakse jälle mingi Sah-n-misiganes tundmatu linalakk sisse ja antakse talle mingi ABBA lugu laulda. Ei saa ju olla, et see hale plagiaat edasi läheb! Ei saa olla, et teist aastat järjest osutub valituks just see lugu, millest minu arvates oleks loo autorid küll võinud maailma säästa - nagu meil siin veel vähe kannatusi oleks... Ja samas meil ju olid olemas Glow ja Meribel ja minu pärast kasvõi Ines (ehkki Coldplay on minu jaoks juba väga surnud teema) - mis iganes oleks võinud olla, aga mitte see, mis tegelikult võitis!!!

OK, OK, aitab küll. Nagu ma ennist juba mainisin, on karussellil isegi hoogu küllalt. Ja targad inimesed ütlevad teatavasti, et mis halvasti, see uuesti... Või ise paremini ;)

Aga selle va kohvijoomise jätan ma jah tõesti päriselt maha. Vot nii :) Soovige mulle edu!!!