Kukku!

Ausõna, mul hakkab vist varsti väike kägu otsmikust välja käima (mis täiesti marginaalselt tuletab mulle taas meelde üht Mahleri laulukest mu kunagisest kohustuslikust repertuaarist, kurblikku lugu sellest, kuidas kägu ennast surnuks kukkus:)) Igatahes oli mul eile täielik kevadetunne. Kõndisin laulutundi, päike paistis, kuulasin mingit süüdimatut koolirokki ja mõtlesin, et vau, nüüd võiks kuskile metsa laagerdama sõita. Siis alles koitis, et oot' - lumi on ju maas ja põsed hakkavad vaikselt ära külmuma...

Ma olen muuseas jälile jõudnud salapärasele asjaolule, miks inimesed mind aeg-ajalt tänaval imelikult vahivad. MP3-mängija ikka ei ole nii ohutu riistapuu, kui alguses tundub - see tekitab võimaluse end unustada ja hakata valjusti kaasa laulma - ja mina loomulikult teengi seda :) Tõenäoliselt on mind juba kohalike hullude nimekirja arvatud. Võib-olla peaks hakkama vähemalt repertuaari korralikumalt valima :D

Igatahes loodan väga, et see päris kevad ka ikka kohe varsti kohale jõuab. Kes teab, millega ma muidu veel hakkama saan :)