Tere jälle, maailm!

Sain endale täna silmakontrolli ja uued läätsed. Tähendab - ma nägin ju enne ka, aga see oli juba jupp aega jälle selline impressionistlikus stiilis pilt. Nüüd ma näen igast' imelikke asju, isegi seda, mis tänavareklaamidel kirjas on. Tuleb tunnistada, et 21. sajandi linnamiljöös on tegelikult rahulikum kergelt lühinägelik olla... :) Aga siiski, reaalsusega on ka aeg-ajalt vaja tutvuda.

Arvuti on igatahes pähh asi ja kohutav silmadesöödik. Või siis pigem ei oska mina seda õigeteks asjadeks kasutada! Üleeile näiteks sattusin kudumise kõrvalt ja halva seltskonna mõjul ( ;) :) ) "Doom'i" vaatama. Midagi ei ole teha: kui maailmas on üldse mõttetumaid asju kui verised arvutimängud, siis on need nimetatud arvutimängude järgi tehtud filmid! OK, mingi süžee oli isegi olemas, ja üllataval kombel ei sisaldunudki selles ühtegi haledat pastakast väljaimetud armastuslugu, millega muidu üritatakse action-filme edutult mitmeplaanilisemaks muuta... Ent siiski. Ütleme siis, et ei ole minu žanr. Kohe üldse mitte. Isegi mitte siis, kui peaosas on Karl Urban (ehk Eomer LOTR-st) :) Just taoliste mõttetute filmide peale ei tasuks oma silmi raisata...

Mida veel? Aeg on nii meeletu kiirusega läinud ja blogimise jaoks jääb vabu momente järjest vähemaks - nii ei teagi, mida kirja panna, mida mitte... Aa, seda näiteks, et eile või täpsemalt ööl vastu tänast sai meil R-ga 3 aastat koos oldud. Sellega seoses meenub mulle alati ühe tüübi siiras pihtimus, et ta ei saa aru, kuidas me R-ga nii kaua oleme suutnud vastu pidada (tol hetkel oli meil staaži vist umbes aasta ringis) - temal viskavat alati peale kolme kuud kellegagi käimist kopa ette. Igavaks minevat! Mnjaa... What can I say? Meil ei ole ikka veel kõrini :O :D

Kohvita olen nädal aega vastu pidanud. Pea ei käi enam ringi. Tegelikult on üldse kõik päris hästi, kui nii mõtlema hakata :)

Ega muud olegi kui tervitused teile kõigile - ja täiskäigul edasi :)