Ei saa mitte vaiki olla - Eesti Laul 2009

Ma arvasin ausalt, et mul õnnestub sel aastal eurolaulu temaatikast üldse kõrvale jääda - ma isegi ei teadnud, kes kümne parema hulka said, rääkimata lugude kuulmisest. Harjumusel on aga uskumatu jõud (või on asi selles, et ma üritan oma puhkust kunstlikult pikemaks venitada ja mitte kuulata klassikalist repertuaari, millega ma tegelikult tegelema peaksin?) ning lõpuks otsisin ikka Eesti Laulu lehekülje üles. Miks, oh miks ???

Lowry lugu algas üsna mõnusa rütmiga pihta... ja ammendas ennast täpselt 40. mängusekundiks. Ilmselt said autoril ideed refrääni ajaks otsa ning edasi oli ctrl+A, ctrl+C, crtl+V. Kui lohisev bridge kah veel korduma hakkas, läksin köögist võileiba tooma. (Ärge saage minust valesti aru, ma ei eeldagi popmuusikas mingit läbikomponeeritust. Lihtsalt kui kasutatakse kordusi, peab korduv materjal kaasakiskuv olema.)

Janne + Olivia Newton-John'i "Xanadu" + girrrlpower'i "ma löön sul näo üles, mees"?! Ja mina veel mõtlesin, et minu vanad kõrvad on juba kõike kuulnud (ning kõike näinud - enne kui ma sattusin selle loo videole, milles osalesid lisaks eeltoodule mootorsaag ja ketšup). Kui jätta kõrvale minu vastumeelsus kunstlikult genereeritud artistide suhtes, siis tegelikult on mul Jannest kahju - mul oli ka kunagi periood, kus ma ei suutnud kuidagi vastu võtta tõde, et minu häälematerjaliga ei saa minust kunagi rokitibi.

StereoChemistry - õhus hõljub vana armsa tudengibändi hõngu... Ja sellega paraku asi ka piirdub. Kõik sõnadekirjutajad ei saa olla Tõnu Trubetsky'd ja kõik lauljad Chad Kroeger'id ning "Genialistid" on Eestimaal kah juba kuuldud-nähtud.

Urban Symphony - ainult üks küsimus (excuse my language) - WTF was that??? Ning kui laulja väidab, et tema jaoks oli muusikaliseks murdepunktiks "Nothing Else Matters" laulmine, siis peale millist rasket haigust ta sellise loo vastu võttis? (EDIT: ausõna, ma ei vaadanud enne nende lausete kirjutamist, kes oli muusika ja sõnade autor, aga see muidugi seletab kõik.)

Chalice - stiilipunktid lähevad siia. Esimene lugu selles pikas reas, mis mingeid positiivseid emotsioone tekitas (ja mitte ainult sellepärast, et seal Zavoodi mainiti :)) - ning muidugi kõike muud kui eurolugu. Taust on huvitav, sõnad on head ja pealkiri paneb i-le täpi peale :)

Köök ja Kaire Vilgats - oh heldeke, juba teine "Genialistide" järeltulija selles reas. Ma tervitan vaheldust antud konkursi raames, aga rohkem mul selle looga seoses midagi öelda ei ole.

Rolf - appi, ma võtsin vist endale siiski üle jõu käiva ülesande - ma ei jaksa enam kuulata! Asi on muidugi ka selles, et Rolfil on mingi hämmastav võime, millele ma ei oskagi nime anda - ta võib kirjutada lugusid, mis erinevad nii rütmilt, harmoonialt kui ka tekstilt, aga kui sa neid kuulad, siis tundub ikka, et tegemist on üheainsa ammu kuuldud looga, ja see lugu ei meeldi sulle.

Traffic - sõnade poolest sobib eurovisioonile nagu rusikas silmaauku. Mõned tallekesed ja tuvikesed võiks ka sisse panna, et serbohorvaadi hõimudele peale minna. Muud ma ei viitsi kommenteerida.

Ithaka Maria - mu ajud hakkavad kuuldu mõjul ilmselt paratamatult pehmenema - mulle isegi meeldib see lugu. Asi võib muidugi olla ka selles, et bridge pärineb üks-ühele Marilyn Manson'i loost "Tainted Love"... Hämmastaval kombel ei oska ma isegi vokaali kohta midagi halba öelda (ma pean vist tõesti kontrolli minema). Sõnu on muidugi targem mitte kuulata.

Laura... Või õigemini Lõhmus, sest Laura kohta ma ei taha mitte midagi halba öelda, ta on armas ja tal on mõnus häälematerjal. Igal juhul - see peab ikka kohutav piin olema, kui sa kirjutad terve oma elu ühte ja sedasama lugu ja no ei tule välja, ükskõik kui palju erinevaid pealkirju sa sellele ka ei paneks.

Taevas tänatud, saigi läbi. Tuleb tunnistada, et ma ootasin peale projektijuhi muutumist paremat saaki, aga ilmselt žüriis on ikka samad näod. Ma keeldun uskumast, et selline ongi eesti kergemuusika paremik... Õudselt kahju, aga tegelikult ma ei oska sellest nimistust absoluutselt mitte kellelegi pöialt hoida.