Enesedistsiplineerimise valu ja vaev

Käisin nädalavahetusel maal ema juures ja Pärnus Pilvekese sünnipäeval ning esimese advendi teenistusel Agapes. Tore ja armas oli. Sain endale muuhulgas uue sõltuvuse - Carcassonne. No nii haigelt köitev lauamäng, et mine lolliks. Mängisime seda Pilvekese ja Mairega kella kolmeni pühapäeva hommikul. Pean olema tänulik, et ma praegu jälle suht pankrotis olen - kui ma saaksin oma kiusatusele järgi anda, tormaksin kohe poodi ja ostaksin selle mängu ja lisaks R hulluksajamisele tõenäoliselt ei teeks oma sessi ära. Mis tuletab mulle meelde, et mul on homme juba järjekordne arvestus. Mis tuletab mulle meelde, et täna on mul järjekordne klaveritund (ja ma võiksin sama hästi minna oma keskkooli füüsika baasil NASA kosmoselende juhendama kui Bachi inventsioone mängima!) Mida ma ometi siin arvutis teen???

Ühesõnaga jah, puhata ja mängida tahaks jälle. Selles suhtes sai see nädalavahetus valesti sisustatud - oleks pidanud minema tõusvas joones jõuludeni välja... Vahepeal oli juba suht lihtne kümne- ja enamatunniste tööpäevadega leppida.

Lisaks kõigele muule on advendiaeg. See tähendab, et tahaks kodu natuke ilusamaks ja hubasemaks teha ja küpsetada ja jõulufilme vaadata jne. Viimastega tegime eile algust - vaatasime pooleldi hariduse huvides ära sellise Hollywood'i klassika nagu Holiday Inn. Oli väga ajastu- ja USA-põhine, aga säravaid momente oli ka.

OK, nüüd ma PEAN asjalikuks hakkama. Pealegi algab mul varsti eriala ja laulda ma ju ometi TAHAN. Ausõna, igasuguste kõrvaliste ülesannete ja nõudmiste tõttu kipub aeg-ajalt ära ununema, et asi, mille nimel ma ennast piinan, on minu eluunistus...