Jalgsimatk Lõuna-Eestis: reisikiri (lõpp)

16. august

Tagasi Tartus.

Eilne päev oli tõesti tõeline puhkus. Peale seda, kui olime Sõnajala mäel napile lõkkepuude tagavarale metsa alt lisa otsinud ja endid mõnusalt sisse seadnud, jäin päikesepaistelisel kaldapealsel mändide vahele püstitatud telgis magama. Ärkasin mitu tundi hiljem intensiivse kopsimise peale ja ei saanud esimese hooga üldse aru, mis sünnib. Selgus, et otse minu pea kohal üritas üks rähn ennast männi sisse puurida. Hiljem, kui end all jõe ääres vette kastmas käisin, nägin puude otsas nelja või viit oravat, kes uudishimulikult vahtisid, mis imeloom ma olen, ja omavahel sädistasid... All jõe peal möödusid kanuud. Saime lõkke põlema ja nautisime idülli.

Õhtu poole muutus mäel kärarikkamaks. Ma olin mõningatele nägudele kuulutanud, et sel aastal ma oma sünnipäeva ei pea, aga ma ei saa ju ometi takistada igameheõigust minuga samal ajal riigimetsas viibida - ja need näod võtsid mind sõnast... :) Tulid Taavi ja Pilvi ja Kirsi, tulid Kati ja Liis ja Kairi... Oli sürrilt tore lõkkeõhtu, umbes selline nagu see Liisi tehtud kunstiline pilt:

Magama saime kuskil kolme paiku öösel. Paari tunni pärast algas äike. Kui järele mõelda, siis ma ei ole kordagi Sõnajala mäel ööbinud, ilma et sealt oleks äike üle käinud! Telgid pidasid õnneks vihma ja tunne oli võimas. Peale seda looduse vaatemängu jäin uuesti magama. Ärkasime alles ennelõunal ja saime sedapuhku autoga tagasi Tartusse. Nüüd võibki meie kuulsusrikka matka lõppenuks kuulutada ja ära sauna minna.

EDIT: Tallinnasse jõudes mõõtsime oma teekonna ka täpselt üle. Selgus, et läbisime nii esimesel kui teisel matkapäeval jalgsi 21 km ning kolmandal, mis oli juba poolenisti lebopäev, 9 km. Seega kõndisime oma pisikestel jalgadel kokku 51 km, mis, ma arvan, on esimese korra kohta päris tubli.