Jaanuar

Mõnikord ikka inertsist tuleb mure, et kuidas ma ei muretse, et mul sess on. Aga tegelikult - mis mul siis lähinädalatel vaja teha on? Esmaspäeval on mul lõputöö lõpliku variandi tähtaeg. See tähendab, et kui ma viitsin, siis ma komastan veel nädalavahetusel natuke seda populaarteaduslikku häma, mille ma detsembri algul põlve otsas valmis treisin, aga kui mitte, siis läheb niisama - mul ei ole sellega mitte kellelegi vaja midagi tõestada. Teisipäeval on mul eriala arvestus. Selle osas ehk natuke isegi on põhjust muretseda - kuna ma olen pea poolteist kuud lihtsalt kodus varbaid liigutanud ja lakke sülitanud, siis on mu kava üsnagi sellises seisus, et ma võin komisjoni ees unustada mõned sõnad või viisi või midagi. Aga samas - tegu on arvestusega, ja jällegi - kellele ma tegelikult midagi tõestama pean? Siis on mul paar võlga vaja järgi teha: esiteks laulda mõned saksa lied'id (millega ma ei ole veel eriti tegelenud) ja teiseks kirjutada mõned saksa keele kontrolltööd (millega ma ka ei ole veel eriti tegelenud). Ja siis ongi kõik! Veidralt lihtne see magistrandi elu... kuni jaanuari lõpus algavate lõpuetenduse proovideni.

Üldiselt, kui kasutada filmiklassika sõnastust, on kõik green.

viimaks välja külmund õõtsikust
pääseb jäiselt karge sulavesi
endaga viib tühje mõttepesi
taeva poole tõusvast pilliroost

kiiremini kiiremini
laulab minnes salamisi
kiiremini kiiremini
keset tuult ja sulamisi

kaldale kui ajupuid jääb olemise ängi
jõest mis jälle leidmas oma sängi