Lauldud laul

Ja see ongi see, millepärast ma arvan, et ma ei lähe sel teel enam edasi. Ma olin täna eriala arvestusel enda meelest väga rahulik ja ausalt öeldes nautisin seda, mida ma tegin - isegi niivõrd, et kadusin kohati täiesti muusika sisse ära. See oli hea tunne. Ma tean, et ma ei oleks suutnud teha paremini. Ma kind of lootsin, et kui minul oli hea, siis äkki kuulajatel oli ka. Aga tuleb välja, et ma ikkagi ei olnud piisavalt suur, lai, hästi ühendatud ja mis kõik veel. Ja see muide on autoriteetsel hinnangul kõik sellepärast, et ma pingutan liiga vähe, käin liiga vähe mööda kontserte teisi kuulamas ja ei tegele oma laulutekstide ja hingamise ja ma ei tea millega piisavalt. Ning jaa, kriitikat ma ka ei kannata.

Tõde on see, et ma ei taha ennast enam igale poole laiali sikutada nagu konn, kes elevanti mängib. Ma ei suuda ennast enam kuidagimoodi laiemale määrida. Ma ei taha elada oma vähest maapealset elu hambad ristis ennast suuremaks ja teistsugusemaks mõeldes, kui ma tegelikult olen. Nii jääbki olla tänulik läbitud tee eest, teha veel lõpuetendus enda lõbuks ära ja sukelduda reaalsesse maailma.