Pisiasjad
Vahel pisiasjad lihtsalt kogunevad ja kogunevad. Eile oli üks selline päev, mil oleks tahtnud missis Savage'i kombel üles lugeda kõik, mida ma vihkan: sula, Mac'i arvutid, inimesed, kes arvavad, et need üldse on arvutid, ja minuga sel teemal vaidlema lähevad, ja need ka, kes usuvad, et suudavad minult vägisi austust välja pressida... Ja mingil hetkel istusin maha ja naersin enda üle, sest kogu mu ärritus oli nii mõttetu :)
Tegelikult on häid pisiasju tuhat korda rohkem. Näiteks leidsin endale uue käekoti - ja see on saavutus, teate. Kui enamus praegu poes pakutavaid käekotte on mõeldud normaalsetele naistele, kes eluks ja jumalakartuseks ainult rahakotti, iPod'i ja huulepulka vajavad ning seda kraami autouksest kontoriukseni ja tagasi elegantselt näpu otsas kannavad, siis mina leidsin lõpuks ka minusugusele friigile mõeldud koti. See mahutab ära minu igapäevased kilod A4 formaadis noote, vältimatu juturaamatu ja kõik muud parajasti vajalikud vidinad, ning ruumi jääb ülegi :) Lisaks käib see üle õla, nii et ma saan rahus oma igapäevaseid kilomeetreid kõndida, ilma et käsi mingil hetkel otsast ära kukuks... Ühesõnaga ma olen hullult rahul :) Rahul olen ka näiteks sellega, et mul õnnestus leida kaltsukast 20 krooni eest paremini istuvad teksad kui päris poes pakutavad (ja 20 korda kallimad). Minu eilne lihapirukategu tuli ka üle ootuste hästi välja, ehkki mässasin nendega peaaegu terve päeva. Ah jaa, see pisiasi ka, et täna sain oma lõputöö esitatud. Jälle üks samm lähemal eesriidele...
Aga peaasjalikult olen ma tänulik selle eest, et ma olen terve, et mul on pere ja sõbrad ja kodu ja rahu... Mind on nii palju õnnistatud, et ma saan öelda ärritavatele pisiasjadele - te olete kõigest üksikud kübemed meres ja ma ei tee teist välja.
Tegelikult on häid pisiasju tuhat korda rohkem. Näiteks leidsin endale uue käekoti - ja see on saavutus, teate. Kui enamus praegu poes pakutavaid käekotte on mõeldud normaalsetele naistele, kes eluks ja jumalakartuseks ainult rahakotti, iPod'i ja huulepulka vajavad ning seda kraami autouksest kontoriukseni ja tagasi elegantselt näpu otsas kannavad, siis mina leidsin lõpuks ka minusugusele friigile mõeldud koti. See mahutab ära minu igapäevased kilod A4 formaadis noote, vältimatu juturaamatu ja kõik muud parajasti vajalikud vidinad, ning ruumi jääb ülegi :) Lisaks käib see üle õla, nii et ma saan rahus oma igapäevaseid kilomeetreid kõndida, ilma et käsi mingil hetkel otsast ära kukuks... Ühesõnaga ma olen hullult rahul :) Rahul olen ka näiteks sellega, et mul õnnestus leida kaltsukast 20 krooni eest paremini istuvad teksad kui päris poes pakutavad (ja 20 korda kallimad). Minu eilne lihapirukategu tuli ka üle ootuste hästi välja, ehkki mässasin nendega peaaegu terve päeva. Ah jaa, see pisiasi ka, et täna sain oma lõputöö esitatud. Jälle üks samm lähemal eesriidele...
Aga peaasjalikult olen ma tänulik selle eest, et ma olen terve, et mul on pere ja sõbrad ja kodu ja rahu... Mind on nii palju õnnistatud, et ma saan öelda ärritavatele pisiasjadele - te olete kõigest üksikud kübemed meres ja ma ei tee teist välja.


2 Comments:
kui Sa ennast sula vihkamise lainelt peaksid taas leidma, siis mõtle selle peale, et üht tegelast teeb see üsna õnnelikuks. äkki siis läheb vihkamise tuju üle :)
(samas - ei pruugi töötada. minul suudab mittesulav lumi tülgastust tekitada hoolimata sellest, et paljud sõbrad mu ümber seda - lund, mitte tülgastust - kaifivad)
:) ega ma ei olegi nii hullult sula vastu (ehkki mulle meeldivad ekstreemsused ja nii palju lund korraga maas oli päris äge), küll aga selle kõrvalproduktide vastu: väikeseks Veneetsiaks muutunud Tallinna kesklinn, libedus ja märjad jalad vahetult enne erialaeksamit...
Postita kommentaar
<< Home