Huvitavad ajad

Taas on saabunud periood, mil ma muudkui õpin ja õpin, töötan ja töötan, nii et repertuaari hakkab vaikselt juba kõrvadest välja pressima. Sellega seoses on katastroofiliselt suurenenud ka igapäevaste prohmakate arv. Näiteks marssisin ma mingil hommikul duši alla, dušigeeli asemel nõudepesuvahend näpus; pakkusin koolis ühel päeval administraatorile klassivõtme asemel oma garderoobinumbrit JA kohe järgmisel päeval püüdsin klassivõtmega riidehoidjalt oma mantlit kätte saada (see on ilmselt seletatav sellega, et riidehoiunumbrite ja klassivõtmete lapakad näevad meil üsna sarnased välja) jne. Ainuke puhkusehetk sel nädalavahetusel oli Kati külaskäik. Vaatasime filmi "8 femmes" - väga crazy, maiuspala musta huumori austajatele. Laulud ja üldse kogu filmi muusikaline külg oli õudselt äge ja osatäitmised suurepärased... Täna just jõudsin koju ja olen surmani väsinud. Homme on jälle esinemine Pirita kloostris.

Tasu on siiski ka. Eile näiteks marssis Liis S. klassi sisse, teatas, et mul saab teda õpetama hakkamisest aasta, ja kinkis mulle uhke veinipudeli, mille külge oli seotud ehteripats ja järgmise sisuga kaart: "Minu elu parimale õpetajale tänuks kannatlikkuse ja usu eest." Ma pean tunnistama, et mulle tuli heldimusepisar silmanurka :) Täna oli meil üks Viini lauluprofessor meistrikursust andmas (see kursus kestab veel terve nädala) ja talle väga meeldis mu hääl ja ma sain temalt mitmeid kasulikke nõuandeid. Üks asi, mida ta mulle ütles, oli see, et mingist punktist ma peaksin hakkama heitma kõrvale õpilase hoiakut ja asendama seda artisti omaga. Tal on täiesti õigus.