Ja see juhtubki...
Paar viimast päeva on olnud nii tempokad, et ma ei ole ise ka veel päriselt hoomama hakanud, mis toimub, aga igal juhul istun ma siin praegu keset kastikuhja JA ME KOLIME VARSTI MINEMA!!! :) Uus leping on juba sõlmitud, vana üles öeldud ja meist saavad homsest alates Merivälja elanikud.
Eelloost nii palju, et minu haigena veedetud nädal meie praeguses kõigi ebamugavustega korteris ja suitsetavate ehitusmeeste jätkuvalt ülikõrge kontsentratsioon selle ümbruses andis viimase tõuke otsustavalt tegutsema hakkamiseks. Lisaks saime maksuametilt tagasi just täpselt selle summa, mis meil veel ülemineku teostamiseks puudu oli... Esimest pakkumist käisime vaatamas juba pühapäeval. Asukoht oli vapustavalt hea, aga korter (või täpsemalt majaosa) ise, mis piltidelt ja kirjeldusest päris kena paistis, osutus meie praeguse eluaseme laiendatud variandiks; lisaks oli selge, et saame kauba peale aukartustäratava verbaalse siruulatusega perenaise ja uudishimuliku peretütre. Esmaspäeva õhtul suundusime juba märgatavalt väiksema entusiasmiga vaatama järgmist pakkumist - teades, et see on vähemalt poole tuhande võrra kallim, kui me endale lubada saaksime. Meil oli lihtsalt kinnisidee, et vaatame enne kõik Pirita (enam-vähem maises hinnaklassis) korterid üle ja siis liigume mõnevõrra odavamate, aga juba tõeliselt kaugete variantide juurde Viimsis.
Mis ma oskan öelda? See oli armastus esimesest silmapilgust. Piltidelt oli interjöör tundunud pisut sünge - tegelikkuses oli see nii rahustav ja soe, et mul tekkis kohe tahtmine maha istuda ja sinna jäädagi. Selgus, et omanik oli ise selles korteris tükk aega elanud ja selle võimalikult mugavaks ja käepäraseks renoveerinud - pisidetailideni aafrika stiilis. R oli samuti silmnähtavalt vaimustuses. Käisin seal tükk aega ringi ja palusin Jumalalt mingit märki, mingit imet... ja järgmisel hetkel teatab maakler, et kuna omanik näeb üürnikena ideaalis just meiesugust "sümpaatset lasteta abielupaari", siis võib ta meie jaoks üüri 500 krooni võrra alla lasta ning isegi võtta meie käest 1000 krooni vähem vahendustasu... Helgemad pead vist juba taipavad meie vastust.
Loomulikult ei ole ilmas midagi päris ideaalset - näiteks asub see korter siiski pisut kaugemal kesklinnast kui meie praegune eluase ning kui tahta jõuda bussile, mis liigub sagedamini kui kord tunnis, tuleb ca 1 km kõndida (ehkki trenni mõttes on see pigem positiivne!). Teiseks ei kujuta me veel hästi ette, kui kõrgeks võivad talvekuudel kommunaalid minna, kuna korteris on elektriküte. Siiski usun, et oleme R-ga natuke vaikust ja rahu ja ruumi ja mugavust ära teeninud, ja seda on meie uues kohas ning selle ümbruses küllaga...
Nagu juba öeldud, on meil võimalus kolima hakata alates homsest. Paraku olen ma juba ammu lubanud sel nädalavahetusel Pärnus olla, mis tähendab, et lõplik üleminek toimub millalgi järgmise nädala jooksul. Siis saan ehk juba ka mõned pildid üles panna - ja loomulikult hakata sõpru soolaleivale kutsuma ;)
Ja see juhtubki... :)
Eelloost nii palju, et minu haigena veedetud nädal meie praeguses kõigi ebamugavustega korteris ja suitsetavate ehitusmeeste jätkuvalt ülikõrge kontsentratsioon selle ümbruses andis viimase tõuke otsustavalt tegutsema hakkamiseks. Lisaks saime maksuametilt tagasi just täpselt selle summa, mis meil veel ülemineku teostamiseks puudu oli... Esimest pakkumist käisime vaatamas juba pühapäeval. Asukoht oli vapustavalt hea, aga korter (või täpsemalt majaosa) ise, mis piltidelt ja kirjeldusest päris kena paistis, osutus meie praeguse eluaseme laiendatud variandiks; lisaks oli selge, et saame kauba peale aukartustäratava verbaalse siruulatusega perenaise ja uudishimuliku peretütre. Esmaspäeva õhtul suundusime juba märgatavalt väiksema entusiasmiga vaatama järgmist pakkumist - teades, et see on vähemalt poole tuhande võrra kallim, kui me endale lubada saaksime. Meil oli lihtsalt kinnisidee, et vaatame enne kõik Pirita (enam-vähem maises hinnaklassis) korterid üle ja siis liigume mõnevõrra odavamate, aga juba tõeliselt kaugete variantide juurde Viimsis.
Mis ma oskan öelda? See oli armastus esimesest silmapilgust. Piltidelt oli interjöör tundunud pisut sünge - tegelikkuses oli see nii rahustav ja soe, et mul tekkis kohe tahtmine maha istuda ja sinna jäädagi. Selgus, et omanik oli ise selles korteris tükk aega elanud ja selle võimalikult mugavaks ja käepäraseks renoveerinud - pisidetailideni aafrika stiilis. R oli samuti silmnähtavalt vaimustuses. Käisin seal tükk aega ringi ja palusin Jumalalt mingit märki, mingit imet... ja järgmisel hetkel teatab maakler, et kuna omanik näeb üürnikena ideaalis just meiesugust "sümpaatset lasteta abielupaari", siis võib ta meie jaoks üüri 500 krooni võrra alla lasta ning isegi võtta meie käest 1000 krooni vähem vahendustasu... Helgemad pead vist juba taipavad meie vastust.
Loomulikult ei ole ilmas midagi päris ideaalset - näiteks asub see korter siiski pisut kaugemal kesklinnast kui meie praegune eluase ning kui tahta jõuda bussile, mis liigub sagedamini kui kord tunnis, tuleb ca 1 km kõndida (ehkki trenni mõttes on see pigem positiivne!). Teiseks ei kujuta me veel hästi ette, kui kõrgeks võivad talvekuudel kommunaalid minna, kuna korteris on elektriküte. Siiski usun, et oleme R-ga natuke vaikust ja rahu ja ruumi ja mugavust ära teeninud, ja seda on meie uues kohas ning selle ümbruses küllaga...
Nagu juba öeldud, on meil võimalus kolima hakata alates homsest. Paraku olen ma juba ammu lubanud sel nädalavahetusel Pärnus olla, mis tähendab, et lõplik üleminek toimub millalgi järgmise nädala jooksul. Siis saan ehk juba ka mõned pildid üles panna - ja loomulikult hakata sõpru soolaleivale kutsuma ;)
Ja see juhtubki... :)
posted by Türgi Öö | 9:27 AM
4 Comments:
kas teil sel kolmele inimesele ka öömaja ruumi on? (üks on pisike) :P
seal*
mul on ütlemata hea meel :) tänu Jumalale!
Usun, et häid lambaid mahub palju ühte lauta :) Seal on suur nurgadiivan, mis aga kahjuks lahti ei käi, ja piisavalt põrandapinda. Peaksime lihtsalt mingeid madratseid ja tekke juurde varuma...
Postita kommentaar
<< Home