Tahan metsa minna

Möödunud nädal sai vist pisut liiga tempokas - uuega ei viitsi kuidagi pihta hakata... Postituse pealkirja tuleb siinkohal tõlgendada sõna-sõnalt. Paar päeva kusagil metsaonnis oleks just see, mida ma praegu vajaksin. Paraku ei näe ma mingit võimalust selle teostumiseks...

Iseenesest läks kõik väga hästi. Pirita kloostris oli tore nagu alati, õhkkond oli rõõmus ja sõbralik ja peale missat, kus mina ja Valeria muusikaga teenisime, andsid kellalapsed all kohvikus ilusa kontserdi, millele järgnes veel pidulik EV aastapäeva lõunasöök. Meistrikursus oli väga põnev ja kuigi lõppkontserdi ajaks jõudsid esimesed (emotsionaalse) väsimuse märgid juba kohale, arvan, et olin kokkuvõttes päris tubli. Siinkohal hästi ei julge märkida, aga ka mitte märkimata jätta, et mul on praegu laual üks visiitkaart, mis anti mulle koos lubadusega igati aidata, kui mul peaks olema tahtmine Viini magistrantuuri tulla... Ma tõesti ei kujuta ette, mis minust tulevikus saab, aga Viin on ühele klassikalisele lauljale midagi Meka laadset...

Kuidas ma ka ei tahaks veel lobiseda, pean nüüd siiski ennast kokku võtma. Ka see nädal tuleb kiire. Püüan ellu jääda...