Paar säutsu ja siblimist

Nojah, umbes nii kauaks siis jätkuski minu lubadusi kõike rahulikult võtta ja mitte üle rabeleda. Märkamatult olen jälle vanasse proovide-esinemiste-tegemata-tööde-ja-magamata-ööde karusselli sattunud. Vahel üritan jalga maha panna ja hoogu pidada, aga väga ei õnnestu. Sel nädalavahetusel ehk - vähemalt plaanid on head :)

Eks ma olen juba igal pool mujal kekutanud ka, aga mul õnnestus vahepeal sümfooniaorkestri saatel soolot laulda - kes veel ei tea, siis see oli mul selline "Teha enne surma"-nimekirja asi. Ei midagi erilist, meie oma kooli ooperigala, aga tunne oli päris võimas.

Igasuguseid (kultuuri)elamusi on olnud teisigi, aga kohustuslik arvustuste kirjutamine kriitikaseminaris on minu sule ja huumorimeele hetkel lõplikult ära kuivatanud.

Reklaamiks nii palju, et 27. märtsil k 15 saab mind EMTA orelisaalis päris pikalt laulmas kuulda, peamiselt saksa ja prantsuse muusikat (ise teate, kas jooksete sel puhul kohale või eemale :)). See on veidi muutunud kujul seesama kontsert koostöös tšellodega, mis meil detsembris ära jäi. Ja edusammud - vähemalt üks tšello on sedapuhku kindlasti kohal :)

Meie lõpuetendust, Händeli "Rinaldot" saab aga näha 9. ja 10. mail Mustpeade Majas. Praegu ei tea veel, mis koosseisus ja mis päeval mina üles astun. Töö käib hetkel täie hooga, mina saan jälle printsessi mängida ja pehmetel patjadel puhata :D