Kuldsed kolmekümnendad

Jah, tõesti - nüüdseks kõnnin ma juba 19ndat päeva oma elu neljandat aastakümmet (nagu mulle sünnipäeva järel pidevalt hoolitsevalt meelde tuletati :)) Kuidagi veider tunne oli selle numbrivahetuse puhul küll, aga pigem vist ühiskonnapoolsest survest kui sisemisest veendumusest, et nüüd on vanadus käes...

See, mis selja taha jäi, oli kirju ja raske ja ilus ja huvitav aastakümme. Mingis mõttes ma ei saanud seda lõpetada nii, nagu oleksin tahtnud - koos kõigi armsate inimestega, kes on selle aja jooksul minu elus olnud (ja neid on olnud palju). Aga see, mis oli, oli close enough :) Kuidagi kujunes mul tegelikult kuus erinevat sünnipäeva, igaüks omamoodi tore ja eriline. Üks vahvamaid üllatusi oli Kalluken kaugelt Norrast :) (Muide, kes satub Ahvenamaale, võtku mulle sealt kaasa Jägarsenap med whisky - seda toodi mulle külakostiks ja olen sellest nüüd täiesti sõltuvuses!) Metsa jõudsin ka jälle. Sedapuhku Ilumetsa metsamajja, mis on tõepoolest üks ütlemata ilus koht! Olen vaimustuses RMK metsamajade ideest ja minu meelest võiks neid palju rohkem olla. Mingis mõttes on see minu ettekujutus ideaalsest peost - väike seltskond sõpru tähises augustiöös keset metsa järve kaldal, saun, grill, muusika... Tähistasime tol õhtul mitte ainult minu sünnipäeva, vaid ka taasiseseisvunud Eesti kahekümnendat ja minu ja R kuuendat aastapäeva. Põhjuseid kui palju :)

Paar pilti ka sellest viimasest - oleks võinud rohkem olla, aga kellelgi ei olnud aega klõpsida :)







Praegu olen tagasi Tallinnas ja ootan huviga, mis minu elust edasi saab. Hetkel on nii palju võimalusi ja kõik on samas nii lahtine, et pea hakkab ringi käima... See on vist ka üks põhjus, miks ma tunnen end nii palju nooremana kui kolmkümmend.