Esimene nädal

Noh, tegelikult natuke kauem, aga siiski - esimene täispikk töönädal on nüüd seljataga.

Kõige raskem on harjuda päevade jäikusega. Kuigi minu elus on olnud äärmiselt kiireid perioode, olen harva pidanud täpselt kellaajast kellaajani töötama - ikka olen saanud graafikut mingil määral oma suva järgi seada. Nüüd tundub korraga, et päevas on hirmus vähe tunde  - aga tegelikult on see ilmselt harjumise asi...

Proove on peale pikka tööpäeva ka ikka päris raske teha. Loodan, et kui mul on asjad rohkem käpas, siis ma ka ei väsi enam nii hullusti, aga nüüd tuleb lihtsalt ära kannatada. Järgmisel nädalavahetusel sõidame Greesi, Oti ja Hillega Petserisse kontserti andma ja 28. sept õhtul on meil esinemine Raplas. 6. okt peaksin tegema esimese katsetuse laulda akordioni saatel (sellest veidrast, aga väga põnevast projektist kunagi hiljem ehk pikemalt). Tegevust ilmselgelt jätkub :)

Aga töö on põnev. Mul on olnud rikkalikult klassikalisi blondiinihetki ja kataloogimises olen ikka veel täielik koba, ent samas olen kõike, mida teen, ka tohutult nautinud. Inimesed, kes meie osakonnas käivad, on valdavas enamuses väga meeldivad. Mõni toob isegi šokolaadi tänuks keerulisema otsingu eest vms :) Rutiini selle halvas mõttes ei teki, sest tegevused vahelduvad pidevalt. Ja ma olen juba nii tohutult palju õppinud! Kataloogimisega saab eriti palju uusi teadmisi erinevate stiilide, artistide ja heliloojate kohta...

Paar just for the records fakti ka. Eelmisest postitusest ununes välja see, et minu esimene tööintervjuu keskraamatukogus oli väga huvitav. Nimelt saatsin oma CV ära järgmisel päeval peale üsna rasket tarkusehamba operatsiooni, mis tähendab, et viibisin veel üsnagi oma isiklikus valumullis ja nägin välja nagu puudega hamster. Lisaks olid minu käed paari päeva tagusest tohutu koguse puravike puhastamisest täiesti lootusetult pruuniks parkunud. Minu üllatuseks helistati mulle juba paari tunni pärast ja paluti järgmisel päeval intervjuule tulla. Ega's midagi - edasised tunnid möödusid erinevate puhastusvahendite ja valuvaigistite ja haavaloputamiste tähe all... Intervjuule jõudsin endiselt paistes näoga, aga vähemalt enam-vähem puhaste kätega :) Õnneks teatati mulle kohe, et põskede järgi keskraamatukogus inimesi ei palgata :)

Ja see on minu esimene päris oma tehtud kirje ESTER kataloogis, nii hästi-halvasti kui õnnestus; vähemalt oli tegu vanade tuttavatega ja ei pidanud nt žanri osas palju ajusid ragistama :)